Ja ongi nii, eilne kaalumine tegi taas rõõmu, võiks öelda, et väike juubel käes, -15 kg! Kui olla konkreetsem, siis nädalaga -1,5 kg ja kaal siis 71 kg. Ja kui enne olin hädas sentimeetrite kadumisega, siis eks needki on saba jalge vahele tõmmanud ja minekut teinud, kokku -35,5 cm. Vaatasin oma graafikut, tõepoolest, ei või nuriseda. Etteantud sirgest ei ole ma kordagi ülespoole hüpanud ja minu siksakjoon on pigem "alla-paigal", vaid üks kord oli tõus. Ma tean küll, et kui ma siin ennast nii väga kiidan, siis järgmisel nädalal võibki tulla tõus, aga pole hullu, mul on graafiku jooneni vaba ruumi. Ja no kes see koera saba ikka kergitab...

Paar päeva tagasi panin fotosid albumisse. Olen see "vana kooli" inimene, kellele meeldivad fotoalbumid. Teatud perioodi tagant lappan arvutis megakoguse fotosid läbi ja valin parimad, mis siis leiavad tee albumisse. Seal on tõesti ainult "pärlid". Aga et ma enda pilte ei leidnud, siis vaatasin ka fotode kaustadest ja tõepoolest, 2014-2015 aastatel ei ole ühtegi pilti, kus ma oleksin üksi ja püsti. Isegi lapselastega tehtud fotodel olen osanud nad väga kavalalt enda ette sättida. Ja nagu ma siin teistegi blogidest loen, on see vist paksudele inimestele iseloomulik, et nad ei kipu kaadrisse. Kahju tegelikult.

No lõpuks paar nädalat tagasi naised tööl küsisid, et kas ma olen alla võtnud. Tütar tegi ka umbes samal ajal komplimendi ja seletas lahti, miks minu kaalulangust kohe märgata pole. Esiteks, niikaua kui ta mäletab, olevat ma nagu kuu oma faasidega. Kord ümar, kord kiitsakas. Teiseks aga oskavat ma riietega oma tegelikku kaalu päris hästi varjata. Ja kuna kaalulanguse algul kandsin endiselt sama garderoobi, siis jäigi märkamatuks. Mingi hetk olevat vaid väimees uurinud, et ega ma haige pole, aga minu käest otse küsima ei julgenud tulla. Nüüd on muidugi kõik riided karbist "väiksed" jälle välja tiritud. Muide, kõik ei lähe sugugi veel selga.

Kaks naljakat lugu ka seoses riitega. Mõni nädal tagasi otsustasin ühe seeliku kitsamaks teha. Alles jõuluks sai ostetud ja vaid kaks korda seljas olnud, kahju ära anda. Märkisin vajaliku laiuse ära ja nii see minust jäigi. Täna siis otsustasin ära õmmelda ja proovisin selga. No muidugi! Samapalju tuleb veel ära lõigata! Aga eelmisel nädalal hakkasin suvekodus tööpükse jalga panema ja mõtlesin, et keegi on nalja teinud-lukk ja nööp on kinni. No aga kes mul ikka seal lolli nalja tegema hakkab, proovisin niisama jalga panna ja sain aru, et nädal tagasi linna kiirustades olin ilmselt nad lukku lahti tegemata üle puusa libistanud...

Muide, loen kõikide blogisid, nii et minu käest saate kõik iga postituse eest ühe punkti. Iseasi, kas mulle selline võistlus meeldib, aga numbrid vaatan ikka kogu aeg üle. Olge tublid!