Ja tuligi reede!

Tõepoolest, uskumatu! "Another new project" sai lõpetatud ja äragi saadetud. Korkisime isegi shampuse lahti. See muidugi ei tähenda, et mina seda jõin, ma liitusin kohvitassiga.

Raske töönädal on selleks korraks seljataga ja minu jaoks on nädalavahetus alanud. Mis aga ei tähenda kohe, et võiks siruli visata ja puhkama hakata. Olen täna täiskohaga vanaema. Tegelikult ikka vist poole kohaga, sest vanem neiu sõitis koos vanematega pulma, mina aga jäin noorema piigaga koju. Häbi tunnistada, aga isegi kõhe on natuke. Tavaliselt on ikka vanem õde mulle suureks abiliseks pisema hoidmisel olnud. Jalutasin ta päevaunne ja otsustasin aega blogimiseks kasutada. Ah jaa, kui keegi märkab postituste all kellegi võõraid kommentaare, siis on need minu omad. Jõudsin juba midagi ära kirjutada kui avastasin, et olen tütre FB-ga sees. Vahetama ka ei hakka igaks juhuks. Tegelikult on ju nii, et minu blogist ei tea keegi mitte midagi. No muidugi teie teate, aga ma mõtlen minu lähedasi. Miks? Ei oskagi vastata. Ma tean, et Härrale see ei meeldiks. No aga mulle ju meeldib ja siis on pereprobleemide vältimiseks parem mokad mätta all hoida. Valetamine on inetu? Tean, aga ma ju ei valeta. Ta ei ole ju mu käest küsinud, kas ma pean blogi...

Äraproovitud retseptide kokkuvõtet täna ilmselgelt ei tule. Aga räägin siis teile sellest, kui loll võib üks inimene ikka olla. Muidugi olin ma kuulnud pulsitsoonidest aga just nimelt, ma olin neist KUULNUD ja ei TEADNUD neist mitte midagi. Tagantjärgi on raske meenutada, kust ma võtsin, et mida kõrgema pulsiga treenid, seda rohkem rasva põletad. Nii ma oma põlvedele liiga tegingi, kui püüdsin näiteks ellipsil pulssi aina kõrgemaks ajada. Küll proovisin kergema programmiga ja kiiremini, küll vastupidi raskemaga, nii et vaevalt suutsin pedaale sõtkuda.... Ja pulss? Kõige kõrgem mõõdetud sagedus 148, tavalisem 135-140. Vot sellepärast ma paningi oma plaanidesse, et peab asja uurima hakkama, kuidas seda pulssi ikka kõrgemaks saada. Saate aru? Ma olin kindel, et pingutan liiga vähe ja olin ikka väga kuri, et ma nii viletsakene olen. Tore, et Carmen ja Semsem võtsid ka selle teema üles ja oma suureks üllatuseks sain ma teada, et olen jahtinud mõttetuid numbreid.

Oh, eks mul on tegelikult veel lugusid sellest, kuidas ma fitlapiga ( ja teie abiga) targemaks olen saanud. Aga no kes see viitsib reedel teiste tobedusest lugeda...