Hilinenud uusaastatervitus

Kuuendani vist tohib veel head ja uut soovida, pärast siis ainult head. Teen siis ühe kiire postituse.

Head uut aastat, kallid sõbrad, kaasteelised, kaasvõitlejad! Minu jaoks just ennekõige SÕBRAD, mis sellest, et me iial pole kohtunudki. Teie olete ju need, kellega olen juba ligi kaks aastat jaganud rõõmu ja muret ning saanud teilt nõu ja toetust, tundnud siirast rõõmu teie saavutuste üle ja kurvastanud koos teiega, kui kellelgi on kehvemini läinud. See imeline ja soe õhkkond, mis meil siin tekkinud on, annab jõudu ja jaksu edasi minna ka siis, kui on tunne, et enam ei taha, ei jaksa, ei suuda...

Ma olen vist paaril korral kirjutanud, et minul ei ole sõpru ega sõbrannasid. Ühel väga raskel hetkel oma elus tegin ise enda jaoks selle otsuse, et ma ei taha enam olla kuulaja, andja, arusaaja ja mõistja rollis. Hindasin oma elu ümber, leidsin, et olen rohkemat väärt ja katkestasin kõik mõttetud sõprussuhted ja peaaegu kõik sugulussuhted. Vahetasin elukohta, muutsin telefoninumbri... Juba mitmed aastat ei ole mul olnud tüütavat kohustust soovida kellegile häid jõule või head uut aastat ning kuulata samasuguseid õnnitlusi, mis tehakse mitte südamest, vaid sellepärast, et nii peab või nii on kombeks.

Kas see kurvastab mind? Muidugi mitte! Seda väärtuslikumad on need õnnesoovid, mis ma saan praegu, sest need vähesed on tõesti tulnud südamest.

Ma oleksin tahtud teha ka eelmise aasta kokkuvõtte ning panna kirja uue aasta sihid ja plaanid, aga aeg on halastamatu. Isegi teie aastalõpu ja -alguse blogisid lugema pääsesin vaid paar päeva tagasi. Küll on ikka hea, et "lemmikblogijad" on ilusti, kenasti teistest eraldi! Lugesin suure huviga teie kokuvõtteid ja plaane, hea ju omi plaane teiste pealt "ahvida" . Üks mõte siit ja teine killuke sealt, ei pea ise mõtlemagi!Tegelikult kohe kui aasta alguse karussell vähe hoogu maha võtab, teen need postitused hilinemisega ära. Üks kaaperdatud plaan aga on juba teostatud (aitäh, Carmen!), ostsin täna omale selle heade mõtete päeviku. Sain viimase! Märkmik on ilus, aga sisse ei ole veel jõudnud vaadata. Mul on küll kolme aasta oma, aga kolm aastat on ju väga pikk aeg, kui otsa saab ja soovi on, võib ju siis järgmise osta.

Minu tütre uusaastasoov oli selline, et tore, et trennis käid, aga selliseks ära ennast treeni! Sama soovin teilegi! Või noh, kui just keegi väga tahab...