Kogu aeg plaanin, et sellest ja teisest asjast peab kirjutama, aga pidevalt on hirmus ajapuudus. Miks? Sest kevad on käes. Ma armastan kevadet, isegi sellist külma nagu praegu. Aga mulle ei meeldi, et reede õhtul pakime kompsud kokku ja sõidame suvilasse ning pühapäeval teisipidi tagasi. Mulle meeldiks juba seal elada ja igal aastal olemegi aprilli lõpus kolinud. Sellel aastal aga peame veel kaua niimoodi rändama, sest Härra on nädala sees lähetuses ning tuleb alles reedel koju. Heal juhul saame juunis kolida. Kes on ise kahe kodu vahel pendeldanud, saab aru, kui palju aega sellega raisku läheb...

Praegu olen haige. Eelmisel nädalal oli mul hirmsasti vaja rattaga sõitma minna. Pole teab kui kaua sõitnud ja mõtlesin proovida, kas mu taguots ikka mahub sadula peale ära. Mahtus küll. Aga nagu ma olen juba korduvalt maininud, piiripidamine ei ole mu tugevamaid külgi. Ei saanud ju paari-kolme kilomeetriga leppida, vaid valisin suure ringi, umbes 11 kilomeetrit. Poole peal tundsin küll, et külm on, aga mis enam teha oli. Proovisin kapuutsiga sõita, aga see ei olnud mugav, nii ma siis kimasingi, tuul vilistamas kõrvus. Järgmisel päeval tegin toas trenni ja siis läksin jälle sõitma. Sport ju tervisele kasulik. Sama ring, ainult et ilm oli veel külmem ja tuul tugevam. Ja siin ma nüüd istun, silmad punased, pea paks, nina kinni, kurk kipitab. Hea, et saan omale paar kodust päeva lubada. Saangi hulga "homsesse" lükatud asju ära teha.

Vahepeal sai minul täis vaheeesmärgi 90 päeva ja vaatamata sellele, et alustasin tegelikult paar nädalat hiljem ja viimastel nädalatel kaal ei sõbrustanud minuga, olin ikkagi hakkama saanud. Algkaal 86 kg, vaheesmärk 76,28 kg ja tegelik kaal selleks hetkeks 75,10 kg.

Miks kaal ei sõbrustanud? No muidugi ei olnud asi kaalus. Just siis, kui minule hakkas minu keha natukene meeldima, teatas tema mulle, et ei mingit vastuarmastust! Et ma olevat ta ära piinanud. Aga muidugi, tüüpilise amburina on ju minul vaja tulemust kohe ja praegu. Nii ongi minu märtsi päevikud mõlemad rohelised, ei ühtegi trennivaba päeva. Muidugi ma tean, et peab puhkama. Aga väljavaade veel kiiremini kaalu kaotada oli nii ahvatlev! Vahepeal võtsin aja maha, tegin oma mõtterägastikus kevadise suurpuhastuse ja leidsin tasakaalu "tahan" ja "saan" vahel. Aprillis olen olnud mõistlikum ja tänane kaalumine oli preemiaks, 72,5kg. See on siis kokku -13,5 kg ja isegi mõned sentimeetrid olid kadunud, kokku -32 cm. Ja seda siis kolme kuuga.

Edaspidi luban käituda mõistlikult ja mitte püüda mitme aastaga kogutut paari kuuga kaotada.