Ja mina pole juba ammu toitudest rääkinud. Selle vea parandan kohe ära.

Kõigepealt pean ütlema, et olen oma supiralliga lõpetanud. Nüüd on küll veel üks uus supp juures, mis tundub nii ajuvaba, et selle proovin ka kindlasti ära. Kokkuvõtvalt võin öelda, et sõelale jäid boršisupp, kana-kookosesupp (ainult endale), lõhesupp, okroška (natukene tuunitult), paks külmsupp (salatiks), peedi-bataadi püreesupp, bataadisupp krevettidega (kanafileega), seljanka, kõrvitsa-porgandi püreesupp (seemneteta variant), vürtsikas veiselihasupp ja mehhiko kanasupp (osa uba vahetasin kartuliks, et Härra ka sööks). Tavaline kanasupp ka. Sellega on nii, et on neli suppi, mis sisuliselt asendustega teevad sama välja. Et ma ei vaja sinna ei muna, ei hapukoort, siis valisin retsepti kanasupp. Muide, kui pisut arvestada, siis on seal kõige rohkem liha ja kõige rohkem kartul/porgand jms. Nii et õgarditele sobib. Vegansupid minule ei maitsenud. Aga ise teen küll ühte suppi ilma lihata. See on hapuoblikasupp. Seda siis retseptist kiired kikerherned munaga. Bataadisupp on aga nii paraja juustukogusega, et teen sama retspti järgi nüüdsest meie pere lemmikut, šampinjonisuppi, siiani kasutasin brokkoli püreesupi retsepti, aga seal on liiga vähe juustu ja on seemned, mis ma pärast lihtsalt pähklitena põske pistsin.

Pannkoogiralli ei saa kuidagi hoogu sisse. Laupäeviti teen Härrale päris pannkooke, aga no vot ei viitsi õhtul enam teist tainast tegema hakata. Ma vist sain aru, miks ma eriti pannkooke ei taha. Neid teeksin puhkepäeval hilisõhtuseks toidukorraks, aga just see on ainus toidukord, mis ma tihtipeale söön tugitoolis. Seega on põhilised ikka lusikaga söödavad magustoidud. Pannkookide pärast peaksin aga söögilaua taha kolima (loll, kes vabandust ei leia)

Uusi retsepte olen ka proovinud. Mehhiko hommikusöök on väga hea. Alguses ei lasknud programm musta uba asendada ja ma tegin hoopis shakshuka retsepti järgi, kus leivast sai uba/mais. Aga nüüd saab asendada ja see on raudselt lemmikutes. Aga on tekkinud ka väheste komponentidega uued retseptid, mida on väga hea miksimiseks kasutada. Midagi ei jää üle. Leib, lõhe, redis on mul ammu kasutuses ja saadud on see 1/2 lambapraadi ja 1/2röstileib heeringaga. Nii sai kõige suurema koguse ja optimaalsema tasakaalu leiva ja soolalõhe vahel. Muide, minu variandis on lisaks 4g võid ja 6 gr sepikut rohkem wink.  Laineid löönud küpsetatud juust ei tekitanud minus mingit eufooriat. Retseptis õun ja juust on minul 14g juustu rohkem ja sellest ma 6 gr päevalilleseemnete pärast küll ei loobu! Seevastu banaanijogurt on parem, kui kodus tehtud maasikajogurt, sest sisaldab vähem jogurtit ja rohkem marju. Mulle need väga vedelad lurrid ei sobi. Aga kui jogurtist rääkida, siis tahan laktoositalumatutele öelda, et Prismas on müüki tulnud liitrine jogurt. Hea maitsega ja paksemgi, kui mõni topsijogurt. Hind ka inimlik.

Kiirel suveajal märkmeid ei teinud, nii et kõik pole meeleski. Mäletan vaid, et Heikkil oli mingis kirjutises, et kolmekäigulist lõunat üks fitlappar omale küll lubada ei saa. Just samal päeval oli minu lõuna kolmekäiguline.

                                                          

Osa juttu pean järgmiseks korraks jätma, sest mõned eriti maitsvad asjad tulid just praegu meelde. Aga aeg on pillid kotti pista ja kodu poole liikuda.

Kas elu on lill? Ikka on! Vaadake, milline elutahe (pilt tehtud eile), need kontvõõrad õitsevad juba teist kuud mul õues! 

                                                           

Soovin teilegi sellist jõudu ja tahet!