Tõepoolest. Kuigi mu köök on väga armas ja mugav ja ma veedan seal väga palju aega (Härra lubas mulle välivoodigi sinna muretseda smiley), käib elu ka väljaspool kööki. Ja muidugi on käesolevaks aastaks plaane ka.

Kuna köök pumpas kõik rahaallikad lootusetult tühjaks, on maja puudutavad plaanid vastavalt tillu-lillukeste väljaminekutega. Praegu käib külaliste magamistoa remont, mis peaks enne aiahooaja algust valmis saama. Mul on isegi kardinate jaoks kangas olemas, vaja ainult valmis õmmelda.

Sellel aastal on mu vaim kasvuhoone jaoks valmis. Härra tahtis juba eelmisel aastal, aga ma tundsin, et see oleks liiga suur amps. Ma tean, et sellega tuleb hullult palju tööd juurde, aga ehk saan hakkama.

Tavatööde kõrvalt on veel plaanis rajada lõpuks üks suur lillepeenar, istutada viimased kuused, mõned mustsõstrapõõsad, vaarikad ja paar ilupõõsast. Tundub teostatav.

Tööelus mingeid muudatusi ei paista ja seega ka mingeid erilisi plaane ei ole teinud. Kuigi, kui kuulata selgelnägijaid ja muud sellist rahvast, pean ma sellel aastal jooksma igal rindel. Liduma nii, mis jalad võtavad, ilma seisma jäämiseta, siis on kõik korras. Ma ei võta horoskoope tõsiselt, aga see "kiiresti ja edasi" mulle sobib, nii et kui tööl mingi väljakutse peaks ette tulema, siis võtan selle julgelt vastu (kas julge jänese rind on ka rasvane? wink) Aga kui juba teemast kõrvale kaldusin, siis tuli meelde, et ma polegi teile veel head alanud sea aastat soovinud. Huvitav, kas nendel ka millalgi Kolmekuninga päev on, peale mida ei sobi enam soovida? Igal juhul, toogu see notsu teile õnne ja tervist, edu ja armastust!

                                                 

Iseendaga peab ka palju tööd tegema.

                                                         

Ja see on üks tähtsamaid ja raskemaid asju, mille kallal tegutseda. Loen praegu ühte raamatut, kus autor oleks justkui minu mõtted kirja pannud. "...mõtlen vahel, et mul on vähemalt üks vaimne häire: nimelt see, et ma tahan liiga palju asju teha..., ...kui ma ka korra mõnulen, siis pärast vemmeldab minus süütunne, et oleks võinud ju parem selle ja tolle asja valmis teha..." Just! Kogu aeg on tunne, et ma teen veel selle ja teise asja ära ja siis puhkan. Kuigi ma tean täpselt, et siis tulevad kolmas ja neljas asi... Ma proovisin vahepeal isegi tarkasid raamatuid lugeda, et õppida, kuidas sundida end puhkama, aga no ei miskit! Teoorias tean, aga enne, kui seda teooriat ellu rakendada, peab veel mõned asjad ära tegema...

Lugemist kavatsen jätkata. Kui päevad pikemaks lähevad, saab hommikul ja õhtul ka autos lugeda, ei pea see tahvel kogu aeg nina all olema! Ja seoses tahvliga (no ja üldse arvutiga), alustasin ka võõrutusravi. Nimelt on viimasel ajal tekkinud komme uurida igasugu tobedaid reklaame, sooduspakkumisi, kampaaniaid... Huvitav, miks mul neid nii palju postkasti potsatab? Membershop, Karupoeg Puhh, Apollo, Rahva Raamat, Hemtex, Umami... No mis ma uurin neist, kui tean, et lähitulevikus ma niikuinii midagi ei telli!? Nii ma siis juhtisingi kogu selle voolu sujuvalt junki (päris ära keelata ju ei raatsi, äkki läheb vaja). Palju aega jääb üle!

Siis veel see plaan X, mis eelmisel aastal teostamata jäi. Minuga on selline tobe lugu, et ma võtan asja ette, kui ma tean, et saan sellega hakkama, et suudan lõpuni teha. Kui aga tunnen, et mul ei ole selleks aega või tahtmist, siis võin seda lõputult edasi lükata. Nii ma olengi seda üle aasta edasi lükanud ja kavatsen sellel aastal ikkagi ära teha.

Suvel on plaan jälle väike reis teha. Tahaks ju küll seitsme maa ja mere taha, aga lendav vaip ja seitsme-penikoorma-saapad on liiga kallid. Peame seekord leppima tudengite variandiga ja seikleme Eesti väikesaartel. Pole veel kindlat otsust, mitu ja millised me ette võtame, aga oleme otsustanud osa maast sõita jalgratastega. Nii hulluks asi siiski ei lähe, et ööseks telki sääskede söödaks poeme, sellest east oleme juba väljas. Magada tahaks ikka voodis cheeky.

Tundub, et on vist kõik. Või ei ole? Miski jäi nagu kirja panemata?! Mõtlen selle üle...

Ja ongi reede õhtu ja varsti saab koju. Nädalavahetusel on ees väisksema piiga sünnipäeva tähistamine, nii et sel nädalal saan kodus ainult Fitlapi retsepte katsetada. Aga kiiret ju pole oma plaanide täitmisega, pikk aasta veel ees wink!

                                                      

Rahulikku nädalavahetust!