6499

Päris kaua pole leidnud aega, et endast elumärki anda. Lihtsalt pidin selles suures kiirustamise virr-varris oma prioriteedid üle vaatama ja otsustama, kas tahan vähemalt 6 tundi ööpäevas magada või 4 korda nädalas trenni teha, kas olulisem on tütrele lastelaste hoidmisel abiks olla või kaaluda iga grammi toidutegemisel... Igal juhul blogimine jäi ka mõneks ajaks vähem oluliste asjade nimekirja. Aga see muidugi ei tähenda, et ma teie postitused oleksin lugemata jätnud või teie peale mõelnud ei oleks. Hetkeseis on selline, et kas lumepall on oma hoo kaotanud või olen mina eriti kiirelt plaganud, aga kõige hullem on vist möödas , tegemata tööde nimekiri mahub juba laua peale ära. Tegelikult abiks oligi väga täpne planeerimine, nii tööl, kui kodus. Pidin konkreetselt ajaliselt tegemised paika panema, et ajusse jõuaks kurb tõsiasi, et ma ei ole superwoman. Kui ma jõuan koju näiteks kell seitse õhtul (trennipäeval hiljemgi), siis ei jõua ma mitte mingi valemiga teha salatit, serveerida õhtusööki, kasta, koristada vannituba, marineerida kurke, triikida pesu, valmistada ja serveerida HÕ ning lõpuks veel nõud pesta ja ise pesus käia. No jaa, süüa ka vahepeal... Panin +-15 minutiga paari päeva kaupa plaani paika ja veendusin, et ise ma selle lumepalli veerema olin pannud, seades endale hullumeelsed plaanid ja võttes üle võimete käivad kohustused. Siis olin muidugi tige ja pahur, et ma nii aeglane ja saamatu olen, unevõlast ma ei räägigi... Uskumatu, et nii vana inimene ikka veel niimoodi iseendaga võitlema peab!

Ka praegu on kiire, olen õhtuks hullult väsinud ja hommikul ei taha kuidagi pead padjalt kergitada, aga asi on kontrolli all ja tuju on hea. Ringtreeningus pidime täisjõuga topispalli põrandale viskama. Treener soovitas kogu oma paha tuju välja visata, siis astus ligi ja küsis, kelle peale ma nii tige olen, et sellise vihaga virutan. Mõtlesin... ja sain aru, et tegelikult ei ole ma üldse ja mitte kellegi peale vihane, et elu on lill ja et lihtsalt jõudu jäi vist üle . Suur tänu Mairele, kes pani ka mind endale korrutama, et elu ON lill (küll mitte alati veel sellesse uskuma). Ja eks lilled on ju ka erinevad. Tulbid küll, aga isegi õitsemisel oli kuu aega vahet.

* * *

6499, selline on minu number "tubli juuni" raames. Sest plaanis on saada kuu keskmiseks kaaluks 64-ga algav number. Just nimelt keskmiseks, sest minu kaalu kõikumised on päris suured. Siiani on madalaim number olnud 63,1 ja kõrgeim 65,8.

* * *

Tõsiselt vihastasin, kui kõige kiiremal perioodil läks töösse see ammulubatud Fitlapi versioon, mis osutus kõike muud, kui selleks, mida ma ootasin. Isiklikult mina soovisin vaid kolme muudatust. 1.Võimalust salvestada "oma" muudetud retsepte. Laktoositalumatuna pean pea igas retseptis IGA KORD sama muudatust tegema. Tüütu ju! 2. "Mustad südamed", ehk retseptid, mida minul ei näitaks. 3. Lihtne retseptide nimekiri, kuhu eelneva kahe puudumisel saaksin oma märkmed teha. Selle viimase küll sain, individuaalkorras. Ja siis veel see, et sätid oma retseptid koos muudatustega autos valmis, et jõuad koju ja hakkad tegema, no tühjagi! kõik kadunud ja hakka otsast pihta . Sellistel hetkedel oli tahtmine kogu see kupatus saata kus kurat ja teha midagi... mida siis?... midagi väljaprinditud retseptidest .