Tere!

Kirjutan algatuseks veidi pikema jutu, et miks mina ja miks Fitlapiga, miks jälle.

Kui alustada agusihvkalikult*, siis, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et väga palju aastaid tagasi pikaajalise töökiusamise sh seksuaalne ahistamine, tagajärjel sain deperessiooni, mis ravi ei saanud, sest toona ei olnud kombeks rääkida ei töökiusamisest ega ka liiga palju depressioonist. Kõik see päädis toitumishäirega. Aja ja asjade edenedes, millel ma praegu ei peatu, on tänaseks asjalood nii, et kuigi hädad on kontrolli all, siis vahepealsete aastatega võtsin nii palju juurde, et hetkel on ülekaalu paarikümne kilo ringis. Isegi, kui olen õppinud toiduga nii ümber käima, et juurde just ei võta ja 2-3 kg kõikumisega saan hakkama, siis kogu sellest lisandunud koormast pole osanud lahti saada.

Nii poolteist aastat tagasi proovisin Fitlapi programmi ja kaks kuud pidasin vastu, võtsin maha seitse kilo. Alguses ajasin ikka näpuga järge, siis proovisin veidi omale sobivamal moel, aga kokkuvõttes ei tundunud see kõik siiski liiga normaalne elu mulle, sest täielikult suhkrut vältida oli piinav, samuti pidevalt totsikutega toidu kaasas kandmine, koosviibimistel enamustest toitudest keeldumine jne.

Miks ometi ma siis Fitlapiga uuesti liitusin. Mõtlesin tegelikult kaua, aga otsus sai tehtud nii seetõttu, et Fitlap on kõvasti edasi arenenud, lisandunud näiteks äpp ehk mobiilis on lihtne jälgida, retsepte on rohkem, ka poest on võimalik osta Fitapi märgisega toite jne. Üks oluline nüanss oli ka seesama blogi. Juba eelmisel korral meeldis mulle lugeda ka teiste postitusi, kus mõned olid päris huvitavad ehk ei piirdunud vaid igapäevase tegevuse kirjeldusega vaid analüüsisid mõnd teemat põhjalikumalt. Ka ise oli omi arutlusi hea kirja panna ja saada tagasisidemõtteid teistelt.

Ega ma julge ei endale ega ka teistele lubada, et sel korral lõppkokkuvõttes läheb paremini, aga nüüd olen enda jaoks kohe teatud põhimõtted paika seadnud. Näiteks ei kavatse ma täielikult vältida suhkrut, samas ilmselt teatud retseptides võib kasutada ka suhkruasendajat, aga ei kujuta ette, et iial ei tohiks süüa ühtegi kommi või kooki (jajaa, tean et olemas ka nn patutoidukord). Samuti ei soovi ma külla minnes piirduad vaid laual olevate puu- või juurviljadega, sest muus osas pole ju teada, mis seal kõik sees võib olla. Loodan leida nn oma tee ehk suuresti ja igapäevaselt jälgida Fitlapi reegleid, kuid lubada ka raamidest välja astumist. 

Eks näis, aeg ananb arutust. 

 

Maritta

 

* - selgituseks noorematele, kes ehk pole lugenud J. Rannapi 1973 aastal ilmund raamatut "Agu Sihvka annab aru", kus algas iga lugu sõnadega, et kui kõik ausalt ära rääkida, siis pean ma alustama sellest.