Minu jaoks on kavas püsimine raske. Väga raske isegi. Nädal-paar (rekord on terve kuu!) suudan ilusti olla, aga siis läheb käest ära. Küll tahaks lihtsama vastupanu teed minna ja midagi kiirelt endale ja perele õhtuks teha nii, et ei pea näpuga järge ajama, et mitu grammi või milliliitrit midagi läheb. Tahaks nii, et ei peaks poes nimekirjaga käima, vaid valiks seda, mille järele isu on. Jah, ma tean, "osta põhiasjad valmis ja siis vaata mille järele isu on", aga ma ei oska nii. Tihti avastan, et mul on kodus mingi üks asi puudu või ma ei suuda kohendada retsepti selliseks, mille järgi isu on. Näiteks klimpe ei oska ma välja võluda kanasupi sisse. Ja ilma klimpideta pole kanasupp see õige minu jaoks.

Aga juba teist nädalat olen ma jälle korralik. Isegi nädalavahetus läks peaaegu kava järgi, mis enne tundus uskumatuna. Ja selleks, et mitte reelt kukkuda, tegin ma ühel õhtul hilisõhtuseks söögikorraks müsliküpsiseid, sest nii isutas küpsiste järele. Need tulid pehmed plönnid ja üldse mitte sellised nagu ma oleks soovinud ning rosinaid oleks kah sisse ihaldanud, aga ära ma nad sõin ja "päris" küpsiste järele käsi ei tõusnudki enam, sest kõht oli täis ja motivatsioon laes. Küpsiseteoga sai aga mu müsli otsa ja mõtlesin, et teeks ise. No ikka Fitlapi retsepti järgi (selle leiad SIIT kui ise guugeldada ei viitsi). Ma pole kunagi müslit ise teinud, aga kõik kiidavad, et isetehtud on ikka parem. Mis seal ikka. Seadsin sammud Rimi poole ja avastasin, et paljud pähklid on soodukaga. Tšekk vedeleb kuskil kaugel autos ja kodulehel hindu pole väljas, kuid mul läks kraami peale ehk kümmekond eurot ja sellest saan teha 4 korda müslit. Kaerahelbeid pean ainult juurde varuma. Kookosõli oli mul kodus samuti olemas varasemast ajast. Tegin ainult pool kogust (seega ma saaks 8 korda müslit teha), sest ma pole kindel, et ma kõik korraga ära sööksin ja mulle ei meeldi kui müsli kaua seisab ja pehmeks läheb. Ja kuna mu kodu on üliniiske, siis paratamatult läheb kõik krõbe pehmeks. 

Mässasin tükk aega pähklite purustamisega, sest köögikombaini mul pole. Aga purustatud ma nad sain ning siis lisasin muu vajaliku sisse ja laotasin ahjuplaadile. Terve plaat sai täis. Ahjust võtsin välja just siis kui magama hakkasin minema, seega ei proovinud ma sealt kübekestki, kas on õige või ei. Hommikuks plaanisin nagunii müslit süüa ja küll siis proovida saab. Ja oh sa poiss! Mul on tunne, et ma söön nüüd iga päev midagi müsliga. See tuli lihtsalt nii hea! Tsuuuutikene võiks magusam olla, aga kui panna värsket virsikut ka sekka (kava järgi loomulikult), siis on lihtsalt i-me-li-ne.

Pilti ei ole ega tule, sest ma ei oska toitu isuäratavalt pildistada ja koledad toidupildid ei kõlba kohe mitte. Aga proovige järgi see müslitegu ja uskuge, et ei pea kahetsema.