Jõudsin just koju ja tunnen end vägaväga väsinuna. Millest see, ei teagi :) 

Eile õhtul ma siiski maal jooksmas ei käinud, just seesama hullu väsimuse pärast. Aga võtsin end niipalju kokku, et käisin metsas. Alati maale minnes on noorem koer nii äksi täis, tahab, et läheksime kondama ja kuna ka mulle ju meeldib, siis läksingi. Mamma ütles, et mingu ma rahulikult end tuulutama, ta vaatab lapsi. Jäidki siis torti sööma ja ma metsa. Juba 200 meetri pärast tundsin, et ei..tahan ikka koju, ei jaksa kõndida aga siis nägin seent :) Ja nii see läks. Olin ära pea 2 tundi. Korjasin vaid neid seeni, mida kupatama ei pea aga sain siiski omajagu neid. Aga võiseeni ja kaseriisikaid oli ka palju, hetkel hing haige, et nad maha jätsin. 

Koju tulles ma aga gini järele poodi minna enam ei viitsinudki, seega jäi ka see patt tegemata. Puhastasin seeni, vaatasin telekat ja tegin isegi intervallika ära läbi häda :P See hea lihtne, ei pea väga lõõtsutama pärast. 

Täna siis ks lasteaeda, teine kooli spordipäevale ja ise tööle natukeseks. Koolilapsele sai reeglid üle korratud, et külalisi korraga üks, õue siis kui riided vahetatud, helistab kui koju jõuab...ja ta täitis kõiki. Vähemalt ma ei näe, et midagi valesti oleks. Ainult korteri uks polnud lukus aga õnneks kass polnud seda avastanud, ju oli rahul, et laps kodus. Seega...üllatus ja väga meeldiv. Siiani polnud ta ise üksi kodus olnud, rääkimata oma vastutusest koju tulemisel, siin olemisel jmt Ta sai olla kodus üksi 3 tundi, enne kui ma tulin. Tavapäevadel on see aeg vaid 2 tundi tal, seega näha on, et saab hakkama küll. 

Tööl viisin teistele jäätist ja avastasin üllatusega, et nad just täna kuu lõpu grilli teevad. Seega jäin pisut kaemaks ja sain ka kõhu täis. Kõiki oli tore näha taas, olen ju juba 3 nädalat puhanud. Tegin veidike tööd, kusjuures see mille pärast läksin, oli ülemuse poolt juba tehtud. Ometi teadis, et ma tulen ja ei teavitanud kah mind, et pole vaja tulla. Võib-olla siis meelega, et saaksin grillile tulla. See 25 km pole ju mingi maa sõita ka, kui ees midagi toredat ootamas. Sel korral oli meie väike seltskond suisa kolmkeelne...juttu aeti nii eesti, vene kui inglise keeles :) See hakkab juba täitsa tavaliseks muutuma. Kui alguses pelgasin isegi vene keelseid kõnelusi, siis nüüd hakkan ka tasapisi inglise keelsest kõnest aru saama. 

Homme seisab ees siis trenni minek. Viin piigad maale mängima seniks ja siis ma treenima. Ei mäletagi millal viimati sai sellises trennis käidud...no kuskil 17-18 aastaselt vast :D Plankingut teinud pole ja tunnen ka täna, et ei jaksa teha. Õele andsin hoogu aga ise hüppan alt...aga mis teha, ei jaksa. Pigem teeks täna oma neljanda trenni ära kui midagi suudan veel. Ja siis püüan end välja puhata kõigest enne uue nädala algust :)