Ma mäletan. Mäletan ööpäeva 22 aastat tagasi, justkui oleks see olnud alles eile. tegelikult on nii kummaline, kuidas inimene võib unustada asju, mis on toimunud päev tagasi aga on asju mida mäletad lapsepõlvest ja elu lõpuni välja. Näiteks täna usnustasin täiesti, et olin endale massaazi aja pannud. Eile õhtul koju sõites oli veel meeles ja püüdsin korrutada, et pean sularaha võtma...aga automaadini jõudes oli see ununenud ja ei meenunud ka täna. Kirjutasin selle ka töökalendrisse, mis on mul silma all laual aga ei, ka seda ei märganud. Täiesti juhuslikult meenus see hoopis mu töökaaslasele ja seda umbes 10 minutit enne kui pidin laual siruli olema. Õnneks sain bossilt raha laenata ja kõik jooksis ilusti korda aga ikkagi... Millest selline mälunõtrus :D Peale seda käisime poes ja ma sõitsin tuima näoga poe teeotsast mööda, kuni töökaaslane päris, et kuhu me nüüd siis lähme :) Mnjah, vähemalt saan alati oma vanust põhjuseks tuua :P 

Aga, et siis 22 aastat tagasi. Mäletan eelmist õhtut, kus sai oodatud paari päeva pärast toimuvat ema 50 juubelit. Uskumatu, et nüüd on mu vend ja õde üle 50 vanad, ega mul endalgi kaua oodata ole, kuid siis tundus see marukõrge iga :P Juubelile ma ei saanudki, sest hommikul viidi mind haiglasse, sünnitama ja täpselt mu ema juubelipäeval sündis mu esiklaps. Poeg, kes täna tähistab juba 22 eluaasta täitumist. Mäletan sellest päevast nii palju nt ilma. Ega see vist ei ununegi kunagi.

Ega tegelikult ei saagi aru enda vanusest. Ma pole kunagi kartnud vananemist, vähemalt neid aastaid, kus oled ikka terve ja teovõimeline. Kui aus olla olen praegu tundumalt paremas vormis kui 10 aasta eest ja ka praegu teen paljudele 30 aastastele nii välimuses kui muus ära aga on ka asju, milles vaja alla vanduda. Aga see ei tee mulle tuska. Tundub, et just praegu olen oma elu paremate aastate lävel ja suuresti on selles süü ka Fitlapil. Esimest korda elus ma hoolisten enda eest, eelkõige enda eest. Ka lapsed on olulised ning nende soovid aga kui iseendaga rahujalal ei ole, siis olgem ausad, ei saa ka lapsed ega keegi teine sinuga rahul olla. Pisut häirib mind siiski ajapuudus. Tunnen vajadust sellise leboaja ja enda laadimise järele aga üldjuhul saan hakkama. Abielu ajal ei olnud veeranditki sellest ajast, mis on nüüd. Seega, aitäh Fitlapile, kes on andnud mulle tagasi mu täisväärtusliku elu ja aastad, olen tänulik..