Ja saigi minu pikk puhkus läbi. Peaaegu 4 nädalat logelemist ja praktiliselt kõik, mida tahtsin teha, on tegemata :) Kuid seetõttu olen tõesti puhanud, Ma polegi nagu tavaline eestlane, tegelikult mulle meeldib puhata talvel, sest siis ei pea igal pool ringi jooksma ja keegi ei solvu kui ma teda puhkuse ajal ei külasta :P No praegu oli veel suvi aga sain pugeda kooliasjade ostmise taha ning tõesti nautisin seda. Ja väga mõnus oli ka tööl taas olla. Kuigi segadust ja sahmerdamist jagub nüüd vist pikemaks. Üsna palju asju on kuhjunud ning nagu kiuste on ka igasugu apse tehtud. Miskipärast juhtuvad sellised asjad pidevalt just siis kui mind kohal pole või pole peale käinud, et mulle jooksvalt pabereid toodaks. Siis hakka tagantjärele susserdama...

Minu värske koolilaps suudab mind iga päev üllatada ja ei ütleks et need üllatused mulle väga meeldiks. Kui eile ei puudunud palju sellest, et ta elamise oleks põlema pannud, siis täna ei tulnud ta peale kooli koju, vaid traavis kuni 8ni, ranits seljas, ringi. Ometi on reeglid kõik 1000 korda räägitud aga ta lihtsalt eirab. Ta on praegu ikka nii õhku täis, et ei teagi, kas naerda või nutta. Nutusem on asi seetõttu, et 5 aastane õde on ju ehtne ahvipärdiks ja ka tema käitub nüüd nagu viimane ülbik. Täna näiteks palvele, õpetajale head õhtut soovida, hüüdis ta üle õla...head aega, kakajunn! Vaju maa alla, no tõesti ei kasuta ma kodus selliseid "viisakusväljendeid" aga mis teha saan? Kamandasin ta enda juurde, mida ta ka keeldus tegemast, tuli alles kui hakkasin teisele poole astuma st kadusin ta silmist. Palusin tal vabandust paluda, mida tehti ka lollitades ja tatipritsi mängides. Kolmandal korral siis kostusid ka sõnad aga kahetsusest ei olnud seal küll märkigi. Püüan leida mingit head lahendit, mis toimiks. Nad on mõlemad väga erineva iseloomuga ja mõlema peal toimivat lahendust pole suutnud siiani välja mõelda. 

Praegu aga pakin end magama, homme ootab ees pikk päev. Tööpäev ja siis pikk sõit Pärnumaale õepoja sünnipäevale. Kardan juba ette, et kurnan end selle reisiga jälle tühjaks aga tahan siiski minna :)