No nii, jube kiireks kisub aga püüan ikkagi ka blogi ära kirjutada enne kui hakkan jooksma..

Täna siis see päev..kohekohe, plaanisin ärasõitu töölt kell 11, nüüd juba on 11 läbi :), panen siin kõik oma asjad kokku ja hakkab ajaga võidujooks, et jõuda õhtul kella 6ks laevale ja algab Rootsi reis. Eile olin taas nii surmväsinud ja ka õhtul veel täiesti tujutu, seega pole mul ainsatki asja pakitud, ega pole aimugi, mida kapist üldse kaasa haarata. Eelkõige teeb mind närviliseks see asjaolu, et kappi on kogunenud riideid sellest ajast, mil kaalusin 15 kilo praegusest rohkem ja ka neid, mis võib-olla mulle veel praegugi selga ei mahu :) Oma laiskus. Olen juba ammu tahtnud kappi korda seada aga jah...hea kes mõtlebki :P Seega on seal paras tohuvapohu ja ma isegi ei tea, mis seal on, mis millegiga kokku sobiks jne. Aga ju ma sealt midagi ikka leian...vähemalt loodan seda siiralt.

Huvitav on minu puhul see, et kõikvõimalikud muutused nt see reis või kuskile välja minek, ajavad mind alati vastikult närvi ja tujutuks. Tahaks kõigele käega lüüa ja koju jääda. Mida üsna tihti ka teen muide. Kuid kui olen otsuse tegemisega viivitanud viimasele hetkele st antud juhul päevale kui reis algab, siis olen kui teine inimene. Siis on alati kiire ja sellises olukorras olen alati hästi rahulik, konkreetne ja organiseeritud. Ju selline käitumine on mul veres, igasugune ebakindlus mõjub mulle laastavalt. Pole nagu üldse jäära moodi või mis :)

Nüüd aga tean täpselt, mis kõik peab korda saama enne kella 3me kui on kokkulepitud ärasõidu aeg. Suur piiga tuleb koolist kätte saada, väike lasteaiast, siis nad maale sõidutada. Tunnen end üsna halvasti seetõttu, et pean nad kaheks ööpäevaks sinna jätma. Ma vist polegi neid nii kauaks päris võõraste kätte jätnud, no mis võõrad need lihased vanaema ja vanaisa ikka on aga siiski, nad on alati olnud kas minu või oma isaga. Ja pidid ka nüüd olema kui ta oleks tulnud õigel ajal koju, mitte nädal hiljem. 

Kava jääb nüüd küll mõneks päevaks tahaplaanile. Juba eile ma õhtu- ja hilisõhtu sööke ei kaalunud ja lubasin lisaks endale ka ühe jäätise. Täna hommikuks haarasin võikumaterjalid samuti kaalumata ja lõunasööki üldse ei tea, mida ampsata. Näis siis, mismoodi see reis mulle mõjub. Kindlasti püüaks lõõgastuseks sõbrannadega ka paar pokaali tõsta jne jne

Igatahes on nüüd siis minek...