Täna olin uskumtault tubli. Võtsin end töö juures kokku ja läksin jooksma. Sõna otseses mõttes jooksma, mitte kõndima koos mõne ooksusammuga. Tegin pisikese 3 km ringi ja 2/3 ajast suutsin sörkida. Kahjuks on telefonis gps-ga midagi lahti, sest teekonda ta ei mõõda täpselt. Eks tuleks remonti viia, ehk oskavad nõu anda, mis viga. Aga joosta oli üsna hea. Huvitav oli see, et esimesed sammud olid väga rasked aga mida edasi, seda lihtsamaks läks. Suutsin isegi nö avalikult joosta tee ääres ja püüdsin olla üle sellest, et keegi näeb. tegelikult pole see ju kellegi asi, mida teen. Aga väga raske on seda häbitunnet endast eemaldada. Aga algus tehtud nüüd. 

Eile õhtul tegin ka trenni ära. Nüüd nende kahe trenni pärast on lihased kanged. Eriti kintsud. Jätad paar nädalat vahele ja hakkad justkui algusest peale kõigega :)

Tööl läks ka kenasti, sain tehtud mõne asja, mida olin edasi lükanud. Kuigi vahepeal oli selline uni, et arvasin, et jään püstijalu magama. Püüdsingi tegevust leida endale, et ärkvel püsida. 

Eile õhtul puhastasin viimase laari seeni ära ja kuumutasin läbi. See võttis aega kuni kella 12ni. Siis kui tahtsin juba magama minna, helistas üks tuttav, seega sain tuttu alles kell 1. Äratus mul aga ju 6st. Ka lapsed olid hommikul väga väsinud ja üles ei saanud. Õhtul panin neile mängima Black Rokiti kasseti, plikadele meeldib laul "Sa vaata, vaata mind" aga see hoidis neid ärkvel. Laulsid kaasa ja lollitasid. Hommikul oligi kohe jama käes.

Tänane õhtu oli kiire, sest töölt sõitsin lasteaeda, sealt otse muusikakooli, kus suurem piiga tahab hakata klaverit õppima. Õpetaja sõnul plikal on muusikalist kuulmist küll, et täitsa keskmine laps. No mul jah veidi teistsugune kuulmine, saan igat valet piuksu aru...no kui teised eksivad. Enda laulust nii kerge aru saada pole. Peale seda saime isegi kodust läbi tulla ja paar võileiba teha, siis laulukoori. Lapsed on siiani mul kaasas käinud aga nad segavad üsna palju. Kaalun tõsiselt, et jätaks nad edaspidi koju. Kaks tundi pole ju palju. Ma läksin viieselt eelkooli juba, miks siis üks 5 ja 7 aastane kodus ei suuda paar tundi olla...aga olen paras kanaema selle kohapealt ja kardan, et midagi juhtub. 

Aga nüüd magama. Ootan juba homset ja kõnelusi armsa inimesega. Tore on nii, mingi uus suund elus. Vähemalt taas põhjust naeratada :) Muidu tulemas taas kiire päev, lastel tantsutrenn. Õnneks siis saab koju juba 7 paiku mitte 9, nagu täna :)