on pühapäev tore paev,siis isa töölt koju jääb..ni nad räägivad,aga meil on suisa vastupidi,siis isa tööle läeb ja poisid ka kaovad kodust...eilne päev muutus natuke ja ei möödunud sugugi sedasi,nagu mina arvasin.läksin suure innuga sauna koristama,aga siis tulid lapsed linnast ja oligi saun koristatud...ma hakkan oma vanematest nüüd aru saama..kui meie neile sinti külla läksime.siis hakkas üks suur sehkendamine-kas sa kohvi tahad,ah ei taha ,ma teen siis teed ,kuule mul saab söök kohe valmis,no nii kiire nüüd ka pole et sööki ära ei oota.....ah juba lähete,nii vähe olitegi..oi aeg kordub,eile kui pakkusin et söök saab varsti valmis,ootate äkki ära ,siis tundus nagu oleksin seda kõike juba kusagil näinud ja kuulnud-muidugi olin,see olin mina ise sindis ema ja isa juures 20 aastat tagasi..no ja lõunaks nokkisin ma siis ainult juustu ja õuna,aga õhtul tulid näljased mehed koju ja neile sai tehtud toorvorste .ja päris õhtul võtsin ise müslit ja kohupiima natuke.eile oli ju laupäev ja saunapäev,siis ei tahagi enam midagi eriti süüa.täna hommikul ärkasin jälle vaikses majas,see tähendab et kõik mehed on jälle läinud. sain omale rahulikult putru teha ja nüüd alustan lõunasöögiga,lähen ja pesen kartulid ära ja panen koos koorega ahju.see on meie pere lemmiksöök.oli kunagi minul kodus,siis pani vanema kartulid päris ahju,sütete vahele,mina panen nüüd elektriahju,aga maitse on ikka seesama -lapsepõlvene...huvitav,et mõned söögid on sellised,mis jäävad sulle eluks ajaks lemmikuks ja on midagi mis ei lähe ei eest ega tagant,nagu mu isa ütles..mul on selliseks asjaks vinigret,no olen proovinud hea ja halvaga,aga ei kuidagi..võib olla on asi ka selles ,et lasteaias sa pidid oma söögi ära sööma.mina istusin peaaegu tund aega seal laua ääres,kasvataja tuli ,vaatas ja ütles et küll sul minema hakkab,nagunii on kõht tühi.aga no ei läinud,teised läksid kõik lõunauinakut tegema,mina siis istusin nagu raudnael seal laua ääres ja sii tuli kasvataja välja eiti hea uudisega,et sa ei saagi siis lõunauinakule ju minna kui ära ei söö ja mina lollike kilkasin vastu,et magada tahan ma veel vähem...lõunauinak oli minu jaoks ikka täielik õudukas,nii et olin nõus istuma laua ääres kasvõi terve lõunaaja..oi olid ajad..