Algus- UUS

Olen igal vana- aasta lõpul lubanud, et tuleval aastal võtan kaalust alla, aga kahjuks pole see kunagi täielikult kunagi õnnestunud. Täpsemalt siis, et ma suudan küll ja alati on kaal ka langenud, kuid siis juhtub midagi, mis põhjustab mul stressi ja kogu vaev hävineb siis mõne kuuga. Mul on alati vedanud sellega, et kui jälgin toitumist siis kaalu numbrid kukkuvad kolinal. Aga kui tuleb stressi periood siis jääb kõik unarusse ja olen suuteline isegi 2 päevaga juurde võtma 6 kilo. Seda on ikka päris palju. 

Ma ei ole olnud kunagi kõhn ega normaal kaalus ning mul on aastatega välja kujunenud endale rahulolu pakkuv kaalu number. See kaalu number on küll mõnede lisakilodega, kui järgida neid pikkuse ja kaalu suhte tabeleid, aga vähemalt tunnen ennast hästi.

Eelmise aasta lõpu poole olin oma kaalu tipus, milleks oli natuke üle 100 kilo. Ma pole kunagi elus nii palju kaalunud.  Need lisakilod tulid kõik vähem kui aastaga. Enne seda olin ma  peaaegu juba oma rahulolu kaalu numbri juures, milleks on 70 kilo. Mul oli jäänud ainult 800 grammi, kuid nüüd pean vaeva nägema, et lahti saada 30 kilost. Suur number see 30, mida püüda maha saada. 

Ma olen enne ka Fitlapiga kokku puutunud, aga siis tundus see kõik nii nii keeruline ja lihtsalt ei suutnud kaua jätkata. Eelmisel aastal soetasin siis kasutusõigused ja kui algul oli motivatsiooni ning tahtmist küll ja veel, siis kahe nädala pärast ma enam ei suutnud. Kõik 5 kilo, mis olin selle ajaga kaotanud tulid tagasi ja isegi topelt. Ma ei tea, miks ma ei suutnud jätkata, kuigi keha seda vajas aga see näljatunne ja näksimis vajadus said võitu.

Jõulude ja aasta vahetuse vahel käisin kaalul ning üllatus oli suur, kuna kaal näitas esimest korda elus 100 plussi. Nii ma siis 27. detsember uuesti alustasin.  Homme saab mul täis kolm nädalat ja esimest korda elus mul ei ole tüdimust või tahtmist alla anda vaid just püüelda edasi ja saavutada ja leida mina. Tahan leida ja saavutada see mina, kes eelmine aasta kadus nende 30 lisakilo alla. Järjest enam mõistan, et kui su mõistus pole valmis seda teed alustama siis kahjuks ei suuda sa seda lõpuni käia. See aasta tunnen kohe teisiti, et kui muidu juba alustades tulid hirmsad isud ja näljatunne siis nüüd seda pole ning seda pole olnud algusest peale.               Olen mõtisklenud, et minu näljatunne ja närimis vajadus on tegelikult olnud stressist (mitte ainult minu elus, vaid ka mu ema ja isa elus toimuva pärast, mida olen liiga enda kanda võtnud) ja nüüd, kus olen rohkem mõistnud, et mul on oma elu ja nemad peavad oma elusid elama siis olen seda veel mõttes lasknud seedida ning olen vaikselt jõudnud oma tasakaalu keskpunktile lähemale. Seega esimest korda elus ei andnud selleks aastaks kaalu langedamise lubadust, kuid ma olen kehaliselt ja mis kõige tähtsam siis just vaimselt selleks valmis. 

Ma ei ole enne siin blogi pidanud, kuid  seekord tunnen vajadust oma vaikselt kulgevast teekonnast kirjutada. Kui ausalt vastan siis pole kunagi väga julgenud oma kaalu teemadel rääkida. See aasta pole hirmu ning olen isegi ühe töökaaslasega põgusalt kaalu teemadel rääkinud. See annab veel rohkem juurde seda tunnet, et ma olen valmis seda teed käima ning nüüd on õige aeg seda teha. 

Ma ei saa lubada, et ma nüüd kindlasti suudan kõike täpi pealt teha ja ma ei tahagi lubada, ey suudan 30 kilo alla võtta, kuna kui alati luban siis läheb mul asi kõik metsa. Seega tasa ja targu tuleb keskenduda oma toitumisele ja mõtlemisele.