Vaatasin, et pole peaaegu terve aasta siia blogisse midagi postitanud. Ja polegi põhjust olnud. Olin terve aasta reelt maas ja täiesti tõsiselt. Stress sai minust võitu ja toitumiskave lihtsalt ei jälginud. Juuli alguses otsustasin, et vaja uus algus teha ning nii saigi. Stressirohke aastaga sai juurde võetud 7 (loe SEITSE) kilo. Ega see ime polegi - poest lendas ostukorvi kaupu valimatult ning eks siakesi-kooke sai ikka piiramatult söödud. Juuli alguses käis õnneks klõps ära ja otsustasin, et nüüd aitab enne kui tervis täielikult käest läinud. Kaevasin kava jälle välja. Nüüd on peaegu poolteist kuud kava jälginud ja jurdetulnud 7 kilo olen suutnud maha raputada. Aga minna on ikka veel pikk-pikk tee. On olnud isegi uskumatult lihtne - pole olnud eriti isugi nisujahutoodete ja magusa järgi. Asi ehk selles, et olen hommikuks valinud toidud, kus ikka palju puuvilju ning see hoiab magusaisu all.

Hommiku suureks lemmikuks on mul omlett singiga ja uskumatu, olen seda söönud vist kuu aega järjest ning ikka veel pole ära tüüdanud. Sama siin ka hilisõhtu söögiga - kodujuust puuvilja ja seemnetega. Mõlemas retseptis saab kasutada palju maasikaid-mustikaid. Lõunaks ja õhtuks on olnud mingi toit kana või kalaga. 

No vaatame nüüd - kui kaugele ma jõuan. Tahtmine on suur, aga kui stress jälle peale tuleb, kes teab mis saab. Hetkel on kava jälgimine ka veidi lihtsam. Lapsed on pesast välja lennanud ning kapis on ainult kavajärgsed toiduained. Huvitav on see, et väga nagu ei isutagi muu järgi. Eile just poes mõtelsin, et võtaks ühe koogi - pole ammu söönud, aga letist ei leidnud midagi, mida oleks soovinud - nii jäigi ostmata ja söömata. Järgmine nädal on aga keerulisem, on kaks päeva, kus olen kodunt eemal ja sellisel üritusel, kus enda karbiga kohe kindlasti ei saa lõunalauda minna, tegu ametlike lõunakohtumistega. Aga saan vast hakkama - on bufee lõunad ja üritan siis sealt silma järgi õigeid asju õige koguse võtta. Tegelikult oli juulis ka juba üks selline nädal - sain hakkama  tehes tarku valikuid:)