Ma täiega dreadisin seda sõbrapäeva juba pikka aega. Rohkem kui muudel aastatel. Minu meelest hakati sellest päevast rääkima juba kuuaega tagasi. Mõtlesin, et nii nõme on sõbrapäeval jälle vallaline olla. Aga eile otsustasin oma suhtumist muuta ja otsustasin saata oma heale sõbrannale kulleriga lilled. Ja see ei ole ülepingutamine, sest 4 aastat tagasi tegi tema mulle ka samasuguse üllatuse. Tellisin siis lilled ära öösel ja läksin magama. Hommikul helistati mulle  lillepoest mingi 5 korda, et miks ta toru ei võta. Kust mina pean teadma. Küsiti, kas ma ei saaks temaga kuidagi ühendust. Ma mõtlesin, et kui teie ei saa teda telefonitsi kätte, siis mis ma peaks tegema? Teleporteeruma? Püha maria jeesus küll. Kuna ta elab sellises majas, kus on korterid, aga korteritel pole korterinumbreid, siis ma lõpuks seletasin otse kullerile, kuidas tema ukse taha jõuda ja õnneks oli ta kodus.

Paari tunni pärast oli mul üllatus ukse taga. Ei, mitte kuller. :D Sõbranna isiklikult tuli lillede, koogi ja väikese kingitusega. Nii armas.heart Mis aga nii armas ei olnud, oli see, kui ma nüüd õhtul pärast trenni hakkasin süüa tegema. Ma olin just ostnud uue terava noa ja mõtlesin, et proovin ära. Hakkasin sibulaid hakkima. Kõigepealt läks hästi riivamisi nuga sõrme ja oleks võinud mõelda, et vahetaks nuga või oleks ettevaatlikum. Aga, ei, tegin edasi ja paari sekundi pärast nägingi, kuidas see nuga läks läbi mu sõrme naha nagu läbi või. Ma arvan, et ma tõmbusin eelkõige selle vaatapildi pärast kohe näost valgeks. Veri mind nii väga ei heiduta. Kuna verd tuli nagu oleks sigalas tapatalgud, siis ma ei saanud üldse aru, kui sügavalt või mis seis on üldse. Selline mulje jäi, et nüüd on tükid ära ja emosse minek. Õnneks hea abimees vesinikperoksiid pani kuskil 15 minutiga vere kinni. No tegelikult see veritseb ikka, aga mitte enam nii hullult. Ma tõsiselt ei tea, mida ilma vesinikperoksiidita teeksin, upuks on veresse ilmselt. Seda kritiseeritakse, aga samas pole paremat asja, mis vere kinni paneks. See on must have.  Nüüd ma ei tea, see haav näeb lihtsalt rõve välja. On sinine ja samas lumivalge ja kõvasti paistes.

  Aga mis puudutab mu kaalu langetamisse, siis just täna sai mul 5 nädalat Fitlapi kavade järgimist täis. Ja hea uudis on see, et kui vahepeal langes mul kaal nädalas nii 500-700 g, siis nüüd 5. nädalal lausa terve kilo. Ja kui ma võrdlen tänast trennijärgset kaalu eelmisel nädalal pärast nädala esimest trenni olnud kaaluga, siis on kaal langenud kogunisti 1,4 kg. Ma olen niiiiiiiiiiiiii rahul. Muidu muudkui loen, kuidas mõni siin kaotab nädalas 3 kilo ja see teeb nii kadedaks, sest ma tahaks hullult kiiresti jõuda alla saja, siis oleks juba inimese tunne.

Kaal

Algkaal 03.01.2017: 112 kg

Kaal 14.02.2017: 106.8 kg