Jäin oktoobris haigeks. Kohe väga haigeks - nii haigeks nagu pole olnud 23 aastat.  Kui nooremat tütart ootasin, olin 8. rasedusnädalal gripis, tütar lõpetas nüüd ülikooli. Mina aga olin oktoobris haige. 40 palavik mitu päeva, lõpuks olin 6 päeva haiglas tilguti all ja sõin antibiootikume. Haiglas tekkis mul neljanda päeva õhtuks kõrge vererõhk. 170 oli  kohe. Peale haiglat saadeti  kardioloogile ehk südamearstile. Tegin ka koormustesti, et kas ma üldse koormust kannatan.  No kardioloog üritas mulle selgeks teha, et olen nii kuradi vana, et pean leppima sellega, et mul on nüüd kõrgvererõhutõbi. Ma kuidagi nõus ei olnud - sel pidi ju ometi olema mingi põhjus. Öeldi - vana-vana, see see põhjus ongi. Ikka ei lepi. Eks ma sõin siin  mitu kuud erinevaid kõrgvererõhutablette, küll üks ei sobinud, küll teine ei sobinud. Üks ajas köhima, teine ajas näost punaseks.. uurisin ka, et miks võib selline haigus tulla ja kas üle ka läheb. Üks arst ütles tutvuse poolest, et võib küll olla vererõhk üleval mitmetest asjaoludest tingituna, üheks nt närvipinge. Loomulikult üheks põhjuseks ka kehakaal. 

Mäletan, kui olin oma elu kaalu kõrgvormis, oli mul kolesterooli näit üle kuue! Siis sai maha võetud 13 kilo ja kolesterooli läks ilusti normi. Nüüd siis katsetan vererõhuga. Kellel on selline jama olnud, teab, et kõrge vererõhuga võtab vastiku vibra sisse. Lausa nii, et silme eest virvendab ja ei näe lugedagi. Et tunneb ära isegi siis, kui aparaati käepärast ei ole. Nüüd on olnud nii hea olla, et tabletivõtmine läheb meelest ära. Ma üldse olen kehva tabletisööja, pole põhjust midagi kunagi süüa olnud ja see ei kuulu üldse minu elustiili juurde, sh ka mingid vitamiinid ja muud jurad. Kunagi võtsin rasedusevastaseid pille ja tulemus oli see, et unustasin jälle ära ja olingi rase ja nüüd see rasedus siis lõpetas ülikooli.  No nii - olen siin nüüd unustanud päris kaua aega tablette võtta ja mis siis tulemus on - sel nädalal olen igal õhtul mõõtnud ja - tulemus on täiesti norm. Panen pildi ka tõestuseks. Olen tänaseks kaotanud peaaegu viis kilo. Pole ju palju, aga kui hakata võipakkides arveldama, siis on seda...25 pakki. Number nagu väike, aga kui palju head on sündinud - vererõhk on täiesti normis ja nii igal õhtul. Võib-olla hõiskan enne õhtut. Ku läheb jamaks, siis hakkan muidugi uuesti tablette võtma (eks ma usaldan ikkagi akadeemilist meditsiini ka), aga kui ei lähe, siis on kõik hästi. Eks ma teen trenni ka kõvasti, viis korda nädalas, vahel rohkemgi (sel nädalal võistlusi ei olnud, olin lastega hoopis võistlustel, see oli aga just selline vererõhu tõstmise harjutus, sest vaadata laste mängu ja elada kaasa on närvisüsteemile väga kurnav).

Nädala lõppu katsusin võimalikult tagasihoidlikult mööda saata, ehkki oli üks juubel ja lapse ülikooli lõpetamine. Aga nüüd hoiame jälle kena joont ja uuel nädalal vaja musta sametkleiti mahtuda.  Sõbranna, kes on stilist ja õmbleja, ütles, et "sellises vanuses naistel" ei sobi enam ilma varrukateta kleidid ja et nahk ei ole nii ja naa ja muskel on kole ja mida kõike. Ma ei ole jälle nõus nagu kardioloogigagi. Kõik on väga hästi. Aga eks reedel paistab.