Igal asjal, mida sa teed, peab olema mingi mõte. See, et ma siia keskkonda kolisin, oli väga sügavamõtteline - ma tahtsin saavutada parima sportliku vormi läbi kaalulangetuse. Loomulikult tuleb ka trenni teha ja seda ma olen teinud nüüd viimased poolteist aastat päris tõsiselt. Parimate treenerite käe all! Tauno Tooming, Raul Must ja Editha Schmalz! Aga ega siis treenerid sitast ka saia tee. Kui ikka paks ei jaksa platsil veereda, pole mitte midagi parata. Seega tuli ennast käsile võtta ja midagi muuta!

Ja siin ma täna olen - maakonna üksikmängu meister sulgpallis! Mul on selle üle ütlemata rõõmus meel, sest ma pole mitte kunagi seda tiitlit saanud. Olen olnud küll teine, küll kolmas, varasematel aegadel kindlasti ka tagapool. Naispaarismängus oleme Meryga küll viimased kolm aastat olnud maakonna parimad, aga see on kahemehe töö ja vaev. Üksikus ei ole mitte kellegi teise peale loota. See on ränk mänguliik, ühes mängus lippad maha paar kilomeetrit. Pulss on tavapäraselt 150-160. Keel on ninast väljas. No tegelikult ei ole,  aga peaaegu.

Kui arvestada, et ma ikkagi sain sügisel juba 50-aastaseks, siis on see tähelepanuväärne. Vähemalt minu isikliku tähelepanu väärne. Ma olen endaga päris rahul.

Käisin ka sel neljapäeval kohalikus TRE raadios rääkimas koos Piiaga südamekuu kaalujuttu, kuna me oleme siin mõlemad Fitlappi teinud edukalt, siis see oli päris hea reklaam (selle eest võiks anda ju tasuta kasutusaega nii mõned kuud, Heikki!:)). Saadet saad kuulata siit: http://rapla.tre.ee/wp-content/uploads/2019/04/18.04.2019-TERVIST-Kaaluj%C3%A4lgimise-edulood-Piia-ja-%C3%9Clle.mp3?fbclid=IwAR2hnFRtmou88X3dxHl4QX3HzFZLwyk643t2k91gnYslXZS6Rig1KG6BiN8.

Minu lemmikkommid! Katsun hoida näpud eemal! Noh et korraga nahka ei õgi.