Täna sai siis nädal aega täis fitlapitamist. Usute või ei, aga sellist numbrit kaalul minu vannituba nägi viimati oktoobris, kui 6 päeva oimetult haiglas olin lamanud. Nädalaga on haihtunud 2,5 kilo.  Ma tunnen, et olen täiega peenike. Ehkki päriselt ju nii veel ei ole, aga kui ikka jaksad juba kõhtu sissepoole tõmmata, on  peegelpilt hoopis teine.

Miks aga juhtub selline asi, et mõistus saab otsa, valikud järjest iseenda maailmapildis ahenevad ja kui ikka seisad seal Konsumis kolme riiuli vahel ja kõige parema meelega ostaks ainult iirisesegus pehmet vahvlit ja pelmeene ning  20% hapukoort, siis on selge, et kui midagi muutub, siis ainult hullemaks. Ja nüüd ma ütlen välja suure saladuse - liikumisest su kehakaal väga ei sõltu. Liikumine annab sulle vormi ja treenib südant (vanadekodus kui pärijad ootavad su surma, et lõppeks kalli kuumaksu tasumine, siis - tugev süda ikka lööb!). Kui liikumisest kehakaal sõltuks, ei oleks Kaia Kanepi, kes treenis 6 tundi päevas, kaalunud oma parimatel päevadel 90 kilo!

Ega ma pole kunagi söögitegemist armastanud. Imestan isegi, et olen suutnud kolm last soetada ja enamuse neist ka üles kasvatada. Seda enam olin tark - suunasin vanema tütre peale 9. klassi oma lemmikinimese juurde haridust omandama - Anne Kersna juurde kokaks õppima. Ehkki kokaamet on väga raske ja seda ametit ei pruugi elus pidama hakatagi, saab vähemalt üks mees omale naise ja lapsed omale ema, kes oskab süüa teha. Jumalale tänu, nii on ka läinud.  Kui olime Kuusiku malevas, siis meie kokk Maie ütles alati, et koka amet on ainuke amet, mis toidab. Nii on.

Eelmisel suvel tervisedendajate suvekoolis rääkis Heikki ära Fitlapi põhimõtte - ei ole reeglit, et hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtu anna vaenlasele, vaid kõik toidukorrad on olulised, sama kaloraažiga ja igatepidi kombineeritavad. Et üle panna ei saa. Ma olen täiesti veendunud,  teadmata, mis tasemel teenust pakuvad teised toitumisnõsutajad ja portaalid (Nutridata ja Figuurisõbrad on mulle tuttavad), et kogu iva seisneb selles, et hakkad mõtlema selle peale, mida sa teed. Jube lihtne tegelikult, onju. Ja kiire elutempo juures jube keeruline. Kui sulle räägitakse, et päevasest toiduratsioonis peab hommikusöök olema 30%, lõunasöök 50% ja õhtusöök 20% või mis iganes need protsendid ka on, lisaks, et süsivesikuid peab olema päevasest toidust 50-60%, valku 10-20%, rasvu 25-30%, ja osa sellest küllastanud ja osa küllastumata rasvhapped....siis paneb juba iga normaalne inimene kõik kanalid lukku, sest kuidas sa oma elus neid protsente siis igapäevaselt mõõdad. Aga kui äpp, mis on täiesti lollikindel, sulle ette ütleb ja laseb veel valida ja kombineerida, laseb sul teha imelisi roogasid, aeg ja hind ka välja arvutatud, siis pole muud, kui ainult naudi. Mida lihtsam on valikuid teha, seda rohkem neid tehakse. 

Praegu on minu käsutuses 1000 retsepti, mida annab kombineerida vastavalt sellele, mis isu on või mis sul parasjagu külmutuskapis on. Mitte midagi ei saa minna valesti. Mul pole elu sees olnud külmutuskapis nii palju toiduaineid. See on silmini täis ja ma võin südamerahuga kombineerida  mitmed toidukorrad, ilma et peaks poodi tormama ostunimekirjaga. See on midagi täiesti uut, sest tavaliselt ostsin poest seda, mis kohe ka käiku läks. Kõik head asjad on ju lubatud - alustades vahukoorest. Kõige geniaalsem on aga see, et köögiviljad on praktiliselt piiramatult lubatud. Ja kes on õgard, võibki seda kraami õgima jääda, kaloreid sealt ju ei tule. Küll aga kiudaineid ja vitamiine ning mahtu ka. Nii lihtne on süüa 5 peotäit, ja eriti just köögivilja. Issand kui hea kokk ma olen. Ma ise ei teadnudki. 

Eriti ootan nüüd õhtuseid söögikordi, mil teen tavaliselt mingi kokteili. No enne oli ka ju blender olemas ja mida kõike, aga sinna sisse ma midagi ei viitsinud panna. Ja siis seda kuradi blenderit veel pesta. Aga tegelikult on see ju imelihtne. Kui ära ei lase kivistuda, käib see pesu  ju mõne sekundiga. Keefir vaarikatega ja cia seemnetega (ma polnud sellist sõna varem kuulnudki). Mis veel sügavkülmas- mustsõstrad, maasikad, mida iganes, igal ühel on ju. Banaan  on aga täiesti oivaline puuvili. Ma ei arvanud sellest tõesti enne mitte midagi kohe. Ahvitoit, teiselt mandrilt.

Et omletti saab teha kodujuustuga (segad muna ära ja kodujuust sisse ja siis pannile) - ma polnud elu sees midagi nii jaburat kuulnud, isegi Egiptuses ei näinud. Imeline, söö või iga hommik ennast isaseks.

Täna tegin lapse sünnipäeva puhul tükikese torti ka, kus sa pääsed, aga selle pärast ei ole vaja stressata. Oluline ei ole ju see, mida sa vahel teed, vaid see, mida sa pidevalt teed.