No nii, ongi siis nüüd käes see päev, mil teen oma elus esimese blogipostituse. Veidike endast ka siis..olen neljakümnendates nelja poja ema, ametilt kehalise kasvatuse õpetaja. Hetkel olen noorima, 10-kuuse pojaga kodune, vanim poeg saab mais oma esimest veerandsadat tähistada. Siia lehele sattusin seepärast, et peale viimaste laste sündi on asjad kaalu osas veidike paigast ära läinud, olenemata sellest, et teen sporti (jooksen, suusatan). Minu puhul kehtib see reegel, et hea vorm algab köögist, täpsemalt söögilaua äärest. ;) Kõigi nelja lapse ootamise ajal on mul juurde lisandunud 20kg, mis siis jälle lühema või pikema aja jooksul aegamisi maha läinud. Paraku see viimane lapseootuse lõppfaas oli seotud eriti suure magusaisuga ja - söömisega, mistõttu ka beebil suur sünnikaal ja keiserlõige (4960g ja 57 cm). Nüüd, 10 kuud hiljem püüan aga end uuesti korralikuma toitumise ja trennilainele saada. Spordisõber olen ma eluaeg olnud, trenni tegemine on mu lemmik, kui vaid suure pere ja majaidamise kõrvalt aega jaguks..aga seda pole kunagi, tuleb võtta lihtsalt.. No niipalju on nüüd asjast kasu olnud, et veidigi kaalutletumalt sööma hakates ja õhtuti tasapisi kodutrenni tehes olen suutnud nädalaga "maha raputada" -1,2 kg, see pole just teab, mis tulemus aga algus seegi. Olen siin juba vaadanud retsepte ja oma toitumiskavagi välja printinud, et kuskilt alustada, aga kahjuks jääb asi jälle ühe või teise asja (ning tihti ka mõne asja ostmiseks raha)puudumise tõttu katki.. aga ma siiski püüan kuidagimoodigi. Vee joomine on minu puhul muidugi omaette teema.. no ei lähe mul see vesi sisse, nüüd, talvel eriti. Tegin siin paaril päeval omale suurde kannu sidrunimahlaga vett, no siis isegi oli päris hea..mitte, et mulle paljas vesi ei maitse, aga no ei lähe noh.. Loodan, et kui imetamise päriselt ära lõpetan, siis ehk hakkab kaal ka veidigi langema, sest praegu on söögiisu küll suurem, kui seda tavaliselt on olnud. Aga laps ja tema söök on ka tähtis! ;) Õnneks on nüüd veidikenegi lund juurde sadanud ja külmakraadegi, saab tegeleda ühe mu lemmikala-suusatamisega. Homme vist tormangi rajale, kui liiga külm pole. Selline saigi siis minu elu esimene blogipostitus, loodan, et leian siin uusi sõpru ja kaasaelajaid! :)