Tänane päev algas vaikselt.  Ehk äärmiselt uniselt. Kuulsin öösel väga jaburalt ja imelikku asja.

Kuulsin läbi une kuidas poja nutab. Täpselt tema hääl ja nii edasi. 

Aga nuttis vaikselt ja kaugel kuidagi. Arvasin et mees on läinud temaga teisse tuppa. Tal need hambad ikka. Aga nutt ei jäänud järgi. Tegin silmad lahti. Vaatan mees kõrval magab. Aga laps ise voodist välja ju ei saa. võrekas veel. Ja pulki pole ka eest võtnud ära. No ja siis kuulen kuidas ta teises toas nutab.  Hmm. Hakkasin kartma. Tüdruk küll suuremas voodis. Aga tema nii ei nuta. Tal hoopis teistmoodi nutt. 

Ja siis piilun üle mehe. Et kas poja ikka voodis. 

Ja ta oli voodis. Ja siis tuli see nutu hääl veel kõvemini. Ehmusin täiega. Selle peale poja siplema voodis. Nägin seda selgelt. Aga ma ei julgenud teisse tuppa vaatama minna, kes seal nuttis. Päev otsa on olnud hästi kähe siin elamises. Nagu keegi oleks veel meiega. Ei teagi , mida arvata. Üks veider asi juhtus veel täna. Aga seostasin selle kohe selle nutuhäälega öösel. 

Kui see seljataha jätta ja menüü juurde asuda. Siis oli need täna väga maitsvad. 

Hommikuks kohvi ja spagetid singi ja juustuga. Oi kui head need ikka olid. Kurki ka juurde ja super.

Lõunaks sai peale trenni tehtud graaviforell galetiga. Galett muutus sepikuks.

Õhtuks sai suvikõrvits ahjukartuli ja kanaga või mingi sarnase nimega. 

Kartuli lipsutasin õhukesteks viiludeks ja ahju. Kanafilee viilutasin ära ja praadisin need krõbedaks. Suvikõrvits läks pannile koos kukeseentega. Need panin nimelt teisele pannile eraldi kuna teised väga seda ei teha. Ja seened ja suvikõrvits vist vabavara. Et seda niisama juurde veel. 

Ööoodeks saab wrap. Saab küll vähe. Aga kõht on nii korralikult täis. Et nkn väga ei mahu enam. 

Õhtusööki oli nii palju, et poleks seda isegi uskunud. 

Täna on lapsed nii sõnakuulmatud. Selliseid päevi kus nad üldse ei kuula tuleb vähe ette. Aga täna on küll üks nendest päevadest. Teevad seda mis tahavad ja üldse ei kuula. Loodan , et homme tuleb parem päev. Käisin täna poest taaskord köögivilju ja puuvilju varumas. Ma aru ei saa kuidas need nii ruttu alati otsa saavad. Saab põhiasjad ära ostetud ja jälle süda rahul. Kõige rohkem läheb hetkel kurki. Ei teagi miks. Tänagi läks suur kurk ära. Poest võtsin kohe kaks. Et ei peaks jumala eest homme taas poodi minema. 

Nüüd saab veel natuke aega vaikust nautida ja siis magama ära. Homme tuleb mul ääretult põnev päev. Nii loodan , et sellest saab asja.