Täna on kurb kurb päev. 

Hommik algas meeletult vara. Suurem laps oli ääretult halvas tujus. Mõtlesin, et see lõuna ei jõuagi kätte. Oli ka ilusaid hetki. Aga need kaklused ja kadetsemised on lihtsalt nii õudsad. 

Neile tegin hommikuks muna sepikuga kumbki ei söönud. 

Suurem sõi vähemalt sepiku ära. Väiksem võttis ehk mõned ampsud ainult. Arvan, et tal teevad hambad häda. Kõht ka lahti. Lõunaund ei jõudnud nad kumbki ära oodata. Muutusid nii jonnakas. Et panin magama ära varem. Magasid kolm neli tundi jeee. 

Samal ajal sõin oma lõunat. Kuna magusaisu veel kimbutas. Siis sõin eilset magustoitu. Nämm.nüüd küll magusa isu täis. Enam ei taha. 

Valmistasin ka sushi riisi ette. Selle järgi ka meeletu isu. Tegin eile õhtul tund aega graavikala valmis. See fileerimine ja puhastamine on õudne töö. Kaua läheb aega ka. Aga suur kogus sai valmis. Siis saab võiksid teha ja sushi sisse panna. 

Veel suurem isu on mul salati järgi. Ma ei teagi mida peale hakata. Siuksed isud on tulnud. Varem seda jama polnud. Aga ei saa ka väita. Et söön ühekülgselt , et mingit ainete vajadus või muud sellist. Aga isu isu selliste asjade järgi meeletu. Tahan ühte ja tahan teist . Ja kumbagi ei saa.

Ei taha poolitada ka neid toite. Siis saab seda ühte jälle nii vähe. Raske eksole. Seepärast ka raske päev. Muudkui võitlen iseendaga. 

 

Tahtsin minna külmkapi juurde ja võtta see graavilõhe purk kätte ja sööma hakata. Ma olen kindel et sööksin pool purki kindlasti ära. Mu lemmik. See mõnus roosa kala , täiuslikku maitsetega. Ja ma ei saa. Niuks. Ainult sushi sees. Aga sinna veel aega. 

Tahan salatit. Aga ei saa sedagi. 

Tahan head , nagu head.tahaks järada ilmamõtlemata. Loodan et see jama lõppeb tänasega ära. Et homme saaks normaalselt minna kõik. 

Nägin unes täna et kuskil sõime. Ma tegin kerge vahepala. Grillsisin sepiku . Panin peale riivjuustu. Ja marinaadis sibulad. Ja keegi koguaeg hõikas . Miks sa neid sibulaid peale topid. Ja siis nägin seda kõike uuesti. Ja taaskord samaküsimus. 

See sama küsimus esitati täpselt siis kui mehel äratus. Seega seostasin äratuse sibulaga. 

 

Kas ja kuidas teha marineeritud sibulat?  Seda võiks ju süüa? 

Ma tahaks nüüd seda ka. Hommikul tegin sepiku juustuga ära. Muna kloppisin ära. Riivjuustu sisse. Segasin ära. Sepik sisse ja pannile. Nagu vaesed rüütlid. Aga soolasel kujul. Niiviisi oleks tahtnud neid rohkem saada kui kolm tükki. Aga kunagi uuesti. Ehk isegi homme.