Tänane päev on olnud meil hästi hästi tempokas. Hommikuks oa singi salat. Söök küll alla hästi ei läinud. Kuid siiski söödud sai. Ülejäänud tegid krõpsud peekonid õlis. Ila tilkus alla. Nii head lõhnad. Aga ei ! 

Lõunasöögiks Mehhikopärased suupisted quesadillad. Mu lemmik , ma ei saa aru kuidas ma selle nii hilja avastasin. Kaks kuud tagasi ehk sain esimest korda. Ja nii hea. Mu lemmik. Lemmik. Kõht täis tuju hea - soppama. Jäkk, kuidas ma vihkan seda . Eriti veel kui on palju rahvast ka endal kiire. No miks sa pead keset teed seisma jääma poes ja mulgatama. Palun võta seina äärde ja siis räägi palju heaks arvad. Praegu on nagu eriti õudne aeg ka poodides kus rahvast on rohkem kui muidu ja nii edasi. Seda mõistlikumad peaksid käitumismustrid olema. Nii armas kui vanem proua ütleb et tema ajal selliseid asju ei olnud. Et aeg on nii muutunud. Õnneks lapsi kaasa vedama ei pidanud. Nemad jäid vanaemale. 

Kui lõpuks tagasi saime , siis võisin näljast karjuma hakata. 

Aga õnneks oli tehtud ühepaja toit. Jah õnneks, mida minu suust muidu ei kuule. Eks näis kas ma seda hommikul ka tahan. Kuna ööoode oli ka see. 

Ma üldjoontes siukseid asju ei söö. Aga noh. Enda ilu jaoks tuleb vaeva näha. Tänase päeva võib küll lugeda rekord kiiruse päeva meil. Küll kaotasin rahakoti ära ja siis ajasime seda taga. Ihhi. Mu vana pea unustas selle autosse. autost kahjudest ütlesin mehele et vaata et sa enda rahakotti ja telefoni siia ei unusta. Ja ise jätsin rahakoti. Mul juba mega paanika lahti. Et mis saab nüüd ja nii edasi. Ah. Vanadus pluss kiirus ei käi käsi käes. 

Vaikselt paneme jõulumenüüd kokku. Oh , seda vaadates läheb hulluks sööma orgiaks. Meil veel peale kahte jõululauda tuleb sünnipäeva pidu ka otsa. 

Tunnen kaasa. Endale muidugi. Kuna peab suutma ennast taltsutada. 

Aga kuna ma siiani olen hästi vastu pidanud. Sis pean edaspidi ka. Näksimist ja seda pole olnud. Pole tahtmistki. 

Õnneks homme õhtu saab koju, ja saab hakata normaalselt kava edasi jälgima. Praegu on nii hästi trehvanud koguaeg.