Tere hommikust!

Ma võiks täna hädaldada aga ma isegi ei viitsi mitte. Kuna ma olen lootusetu optimist siis jah, ma olen väsinud aga õnnelik ja armastus FitLapi vastu kasvab ikka endiselt iga päevaga. Tänasel väsimusel on mitu põhjust. Nimelt ma olen viimased päevad natuke üle pingutanud, enda kohta. Ja seda trenniga. Vähemalt ma arvan nii. Või siis on asi ennast ilmutavates päevades ja keha tundub kuidagi valutav, paistes ja vett täis. Üleeile tegin jõusaalis lisaks intervalltreeningule 10 kiloste raskustega küljelt tõmbeid, täna on selline tunne nagu peksa oleks saanud. Eile hommikul käisin kõige parema treeneri vesiaeroobikas. Seesama, kellega koos 80% trennist toimub vee peal ja jalgu mitte ei või põhja panna. Ma olen endast 100% andja ka muidugi ja mitte et sellest vähe oleks siis sundisin end eile õhtul veel lisaks õue kõndima minema. Värske õhk on siiski üle prahi, eksole. Aga minu "väikesest tiirust" sai tund aega tempokat sumpamist lumes, 6000 sammuga. Täna hommikul ärkasin ka, et kell 11 vesiaeroobikasse minna aga päeviku järgi vaatan, et olen 15st päevast 10l käinud trennis, lisaks kõndimas. Ma usun ka seda, et keha annab ise märku. Niiet ma annan talle siis täna puhkust kui ta nii väga soovib.

Toitumisega on 100% korras. Nädalavahetusel tegin igasuguseid retsepte menüüst mis muidu "vana minu" jaoks oleks olnud pidupäevatoidud. Kartulisalat, lavašširullid singiga, kohupiimavaht vokitud õuntega jaa brownie. Ma täiega armastan kartulisalatit! Ja ma armastan kartulit ka. Nagu ka varem olen kirjutanud siis olen seda endale keelanud aastaid. Niiet nüüd mitu päeva on lõunasöök sisaldanud ahjukartulit, ürdikartuleid ja kartulivormi :) Hoolimata tänasest tundest on motivatsioon endiselt üleval. Ainult kaalule ei ole väga mõtet minna, tunnen, et praegu sealt midagi meeldivat vastu ei vaata. Aga tunnen ka, et varsti tuleb see number hopsti allapoole ;) Mõned pildid ka nüüd illustratsiooniks.

   

Praegu pugesin hoopis teki alla tagasi ja vegeteerin natuke niisama. Päeval lähen teen linnas ühe sutsaka tööd ära. Inimesed on hakanud vaikselt talveunest ärkama ja riburadapidi hakkavad ka detsembris ostetud massaaži kinkekaarte realiseerima. Mu töö annab mulle tavaliselt väga mõnusa laengu ja peale aastaid kestnud otsinguid, rutiini ja segadust on see midagi, mis teeb mind tõesti õnnelikuks. Ja no olgem ausad..see vaikne jaanuar on end igati ära tasunud, just selles mõttes, et olen saanud keskenduda ka iseendale ja Fitlapile :) 

Ilusat teisipäeva kõigile :)