Tšau sõbrad!

Nagu ka pühapäeval ütlesin - maru kiired päevad nüüd nädala alguses. See on mind ka trennist 2 päeva eemale hoidnud ja nädalavahetuse maratoni peale oli see ilmselt ka hea mõte. Täna nüüd lõpuks saan minna, enne tööd, siis on veel jaksu teha ka. Ja põhimõtteliselt ka homme õhtul...ja põhimõtteliselt ka reedel. Aga vaatan, ühe neist võib-olla peaks hoopis pühapäevaks jätma. Laupäeval kindlasti puhkan, sest seekord ikka proovin reedel välja ka minna. Juba eiteamitmendat nädalat siia koju kapseldudes tekib juba vaikselt tunne, et "elu tõesti ei ole". Mingi hetk ei tahtnud minna - ja siis harjud ära sellega. NOT. See on lubamatu. 

Ja miks ma ei tahtnud minna ? Olin nii aktsioonis oma toitumise ja trenniga jälle, et kartsin - nullin kõik ära - eriti mis kaalu puudutab. Noh. Selle mõne nädalaga ...või siis tõttöelda uue nädala alguses juba terve kuu, saab sellest kui spordiklubisse läksin ja 100% kavas olen olnud, k.a nädalavahetustel. Pole mul kaal sisuliselt grammigi muutunud. Niiet see on küll ilmselt viimane asi mille pärast reede õhtul kodus istuda :D Kui just päriselt ise väga ei taha. Aga seda lolli südametunnistust pole ka mõtet asjasse kaasata igaljuhul. 

AGA ma tahaks mõelda ikka, et sealjuures mu keha on muutunud :P Selle tarvis on mul näiteks 1.september tehtud pildid aga hetkel ka veel tundub liiga vara neid võrdlusesse lasta. Samas iga päev ärkan ja nii õhuke tunne on. Harjumuse jõud on väga suur, muidu ei käiks seal kaalu peal vist ikka üldse enam. Õigem oleks. Sest peaga saan asjadest aru aga praktikas tekib ikka mõnikord tunne, et NO MIDA MA SIIS VEEL TEGEMA PEAKS ja treener (see kehaanalüüsi oma) ju ka ütles, et kaal peaks ilusti veel. Mitte muidugi et tema teaks kõigi kehade "hingeelu", kes 15 euri maksavad :P Aga okei. See jutt kisub võssa jälle ja ma ise ka ei viitsi seda terve postituse jagu jälle heietada. 

Tegelikult on minuga hästi :) Eile üks mu pikaajaline klient tuli massaaži ja küsis, et "Sulle ei anta süüa või??" :D Ma olevat silmnähtavalt kõhnemaks jäänud. Huvitav. Me kohtusime äkki viimati augusti alguses. Ja ega ma olin siis küll +2kg aga ise ei saa ju niimoodi aru :) Kummaline on see, et see juba kuu aja jooksul teine meesterahvas, klient, kes nii ütleb. Ja siis ise ikka oma "harjumuse jõust" vaatad peeglisse ja mõtled, et "sittagi pole muutunud" :D Nii on nende asjadega. Peaasi kui sellest ikkagi 90% ajast aru saada ja mitte alluda iseenda provokatsioonidele ja asja hea tujuga edasi ajada. 

Tõenäoliselt ka selle tarbeks oleks vaja reedel kleit selga tõmmata ja kingad jalga panna :) Aga enne tuleb veel see nädal tublilt mööda saata :) Õnneks täna juba kolmapäev! Või siis peaks ütlema trennientusiastile kohaselt "jalapäev". Äkk. 

Kirjutamiseni, Bless U heart