Hei!

Tee tööd ja näe vaeva muidu tuleb armastus. Nii võiks vist kirjeldada kahte viimast nädalat...no okei, nädalavahetusel võtsin küll väga mõnusalt aga muus osas jah veel homseni on hullumajaümbermaja. Osaliselt sel põhjusel pole ka kirjutama jõudnud päris pikalt ja kuna ma pole ka rohkem kui 50% ulatuses kavas olnud, kaalul käinud ja muid fitlapilike tegevusi teinud siis on ta nii jäänud. Lisaks veel sain jälle eelmine nädal nö tuttavalt kriitilise kommentaari, et "kuidas Sa ikka kirjutad siin kõike oma elust". Enda kohta olen ma ausaltöeldes ikka üsna tagasihoidlik! Aga mingiks ajaks läks ka isu kirjutada, sest absoluutselt kõikidel on ligipääs. No ma ei hakka siin koledasti ütlema. 

Vahepeal juba tundus, et olen 5 kg juurde võtnud selle "olen ei ole olen ei ole olen ei ole" kavas mitte olemise ja olemise peale. Eile ja üleeile olin siis väga eeskujulik ja tegin oma vanu häid retsepte brokoli püreesupi, einevõileiva ja kanapasta näol. Täna hommikul mõõtsin ennast ja no...mõõdud on samad. Kaalule ma endiselt ei lähe. Aga see on mul plaanis! Hetkel see missioon "Ära jumala eest juurde võta" tundub toimivat :D :P

Nimelt homme hakkab mu põhitöökohast 2 kuune puhkus ja ma kavatsen seda maksimaalselt nautida. Mitte selles mõttes, et korgin õlled lahti ja vean end diivanile ja võtan chipsi paki ligi. Pigem on mul nüüd just aega teha hingega kõiki meie retsepte, käia kõndimas ja tegeleda iseendaga. Eks see jaanipäeva peksab ilusti vahele omadega ja peale jaanipäeva lähen taaskord üle mere. Aga samas ei ole grammigi endam seda vabandust, et "polnud aega ega jaksu trenni teha". 

Tegelikult ma tulin ainult korraks kirjutama :D Täna on endiselt vaja veel asjalik olla mitte siin tühja juttu ajada. Tahtsin lihtsalt teada anda, et minuga on kõik Okei ja ma pole kuhugi kadunud :)