Diagnoos - bitch.

Hei sõbrad!

Ilm on küll super super täna! Nii väga mugavalt oli mul paar massaažitööd täna hommikuks koju sätitud ja ülejäänud päev vaba ;) Nii ma siis olen täna juba näiteks mustsõstravarusid täiendanud ja kui ainult mina neid tarbiksin ...tihti ma liialdan kuid mitte seekord..neid jaguks küll nüüd 5ks aastaks mul. Teadupoolest me just väga palju korraga neid sisse kühveldada ei või. Aga mul on siin väikeseid abilisi ka õnneks :) Teiseks. Läksin poodi arbuusi ostma ja sattusin hoopis poe ette kukeseenele. Täitsa suvetunne võib niimoodi peale tulla!

"Puhkust" kui sellist ma otseselt see suvi võtnud pole. Mida sa siin võtad kui iga järgmine päev sajab taevast pussnuge alla?! Pigem olen valinud variandi, et teen küll tööd aga kui seda ka väga ei ole siis ise ka juurde ei pushi. See süsteem on isegi mõned täitsa vabad päevad tekitanud :) 

Aga mitte ilmast, sellest kõige mõttetumast teemast ma ei tahtnud rääkida. Tegelikult hoopis teisest. Sellest teisest kõige mõttetumast teemast - kaalunumber. Kuigi kui ma nüüd seda tegema hakkasin siis õue vaadates tundub nagu liiga ilus ilm, et üldse millegi üle hädaldada. Aga just seda oli mul plaanis teha. Võib-olla ma võtan selle siis lihtsalt paari lausega kokku ? Aru ma ei mõista aga vist isegi värske hapukurk, 3 tk päeva jooksul, ilma suhkruta, tõstab kaalu ja hoiab seda eriti koledana. Või siis ka veel mõned needsamused mustsõstrad, ja 3 tikrit ja üks üleliigne amps vaarikat ja 3 kauna herneid...bööööööö. Nii ma olen taas oma nr 6 kaotanud. Ta on päris lähedal..Nii 1,5 kg kaugusel aga see seis sakib siiski. 

Hea seegi, et mõõdud on samad ja nii -3cm puusalt ka viimase 3 nädalaga, sest ma tõesti üritan, vähemalt nädala sees. AGA u know me! Mulle see kaaluasi ei meeldi, isegi kui ma kirjutaks ületervevannitoapeegli " Kaal pole oluline!". Või siis peaks lihtsalt leppima, et suvi on ? Või laiemas mõttes üleüldse endaga leppima ? 

Ma võin rääkida sellest leppimisest. Käisin erinevatel huvitavatel põhjustel nõia juures. Et pikk loba lühemaks teha siis..ta vihjas, et oleks vaja kilpnääret uurida. Mina, peast haige inimene, hakkasin kohe guugeldama, et vautsi vau - kilpnäärme alatalitluse süptomid mul tõesti on! Isssssand! Sellepärast ma paks olengi! No tegelikult on ka nii. Kõigi tujude ja väsimuse ja kõigega. Okei, peale selle et ma lihtsalt naine olen. (Need hetked mis ma siin veedan, ongi need ühed eredamad, niiet ei ole aru saada :P). Anyway. Ma ei tahaks seda üldse öelda aga tõde maksab ka midagi. Ma ausalt veidi lootsin, et mul ongi kilpnäärme alatalitlus. Vat nii lolliks võib üks inimene minna :) Hakata leidma juba haigusi, põhjendamaks miks see kaal tõuseb 3 tillioksa peale ja ei anna kuidagi alla. 

Kuna ma olin selles täiesti veendunud juba, et mul see haigus on, siis ma ei läinud isegi perearsti juurde mütsiga lööma. Ma läksin kohe ikka proove andma ja olin nõus neile ka oma viimased kopikad ära andma. Alleaa. Ja nädala pärast öeldi mulle selle eest ainult :"Teil on kõik korras." Eriti tobedaks läheks kui ma hakkaks nüüd kirjutama pikalt laialt kui pettunud ma olin :) Igaljuhul. Tuli leppida tõsiasjaga - ma olengi korralik frukt ja ma ei tahagi tihtipeale kedagi näha ja midagi teha. Ma olengi väsinud - ma võin magada 12h ja päeval 2 h lisaks. Kalduvus ülekaalulisusele on mul ka (see oli minu sõnastus ja mitte diagnoos) ja ma pean siin Fitlapis töllerdama tõenäoliselt elu lõpuni, mis muidugi on üks meeldivamaid asju selle jama juures. See oli tõehetk. Life is a bitch ..or You...and then You die :) 

Ja siis ma olen proovinud endaga hakkama saada. Nüüd veel rohkem kui varem. Ja erinevatest asjadest proovinud aru saada. Nagu kui palju muudab toitumine ja liikumine tuju ja enesetunnet ja olukordi. Ja kui oled loodud emotsionaalseks siis seda saab leevendada aga muus osas ei aita seal ei ussi ega püssirohi. Ja ma kavatsen seda siin ikka ja jälle kirjutada sest kordamine ehk aitab seda selle lolli pealuu sisse söövitada. 

Aitäh!

Terveid mõtteid!