Tšau! 

Juba kolmapäev. Ja loooomulikult oli mu kaal täna sama ja looomulikult on mul siiralt hea meel selle üle :) See 72 periood õpetas mind hindama asju teistmoodi. 3 päevaga ei saagi midagi suurt juhtuda. Lõppude lõpuks ei ehitatud mõisa ka 1 päevaga! Ikka tasa ja targu, kivi kivi haaval. Või siis hea toit hea toidu haaval :)

Eile hommikul olin jälle viimase aja kohta tubli...tegin 3 toitu. Hommikusöök (galett muna ja singiga), lõuna (kanapasta riisinuudlite ja brokoliga) ja HÕ kaasa vahepalaks milleks olid taaskord mu lemmikud pannkoogid riisijahust. Miks tubli ? Pikka aega üritasin nii hakkama saada, et tegin ainult lõuna kaasa ja haarasin lisaks Profeeli ja õuna. Sest ma olen ka laisk ju! Ma ei tee kunagi toitusid ette valmis, mitmeks päevaks. Sest ma tean, et mu isud muutuvad sekunditega. Nii teen ma alati kõik vahetult enne minekut. Ja noh..loomulikult siis tundubki, et hommik möödub köögis aga see nädal olen ma sellega jälle edukalt hakkama saanud :) Ja tore on ka! Eile kusjuures oli jälle suht tegu, et neid sööke ära süüa. Samas peale õhtust makaronisalatit oli selline tunne, et "tahaks midagi head". No võta siis kinni. Vahel tundub mu organism mulle nagu väike laps, kellest lihtsalt ei saa aru et mida paganat sa nüüüüd tahad. Kas ma saan piisavalt süüa enda aktiivsuse juures ja millest see isu nüüd on ja ...Fuck it.

No okei. Päevad ei olegi vennad. Tähtis on see, et ma ei läinud hiljem enam kapi kallale ja vsjo. Voodisse ja marss magama! 

Kuna suht vara sai vars alla aetud siis lähen kindlasti ka kõndima enne tööd. Teen mõned ringid, selline 6 km mõnusalt, normaalses tempos. Eile oli üsna raske päev, füüsiliselt. Õhtuks isegi selg oli kuidagi kahtlane, ei saanud ette ega taha kummardada. Harv juhus, et mulle see töö nii kuidagi mõjub...aga ju siis olin ise vales asendis. Vahel ei pane tähele, kui väga aktsioonis tööd teha, et upitad ja küürutad seal. 

Nüüd aga hommikusööki vaaritama ja joonistamiseni ;)