Mulle esitati ühe postituse all küsimus, et miks ma kasutan fitlapi valesti. Küsimus oli muidugi pikem ja põhjalikum ning ilmselgelt kantud heast tahtest. Mõte oli siiski selles (vähemalt mulle tundus nii), et kui ma täpselt retsepte ja toitumiskava ei jälgi, miks ma siis "loendan" päevi ning üldse fitlapi kasutan ja selle eest maksan.

Ma saan aru küll, et see minu stiil on ilmselt üsna erinev paljude teiste fitlapi kasutajate omast. On ju siinne suur pluss tõesti see, et spetsialistid on teinud suurt tööd, et kokku panna inimese kaalueesmärkide jaoks sobivaid menüüsid ning seal taga on täpsed arvutused. Ja siis tulen mina, kes küll kasutab, aga siuh siiapoole ja siuh sinnapoole ja üleüldse ei muretse ka selles osas mitte.

Kõigepealt see teema, et miks ma maksan kallist hinda, kui ma tegelikult asja sihipäraselt ei kasuta. Kui nüüd üdini aus olla, siis ma ostsin eelmine aasta mingi sooduskampaania ajal endale aastase kasutuse. Nüüd hakkab see otsa saama... nii et tegu ei ole sellega, et ma maksaksin iga kuu mingi asja eest, mida ma ei kasuta. Asi oli selles, et ma olin juba maksnud asja eest ja nüüd otsustasin seda siiski viimasel hetkel veel (ära) kasutada. Ja ega ma neid lookesi siingi niisama ei kriba - eksole. Natuke kribamist ning päev jälle kirjas.

See siis oli finantspoole köögipoolelt.

Sisu poolest on asi selles, et mul ei ole konkreetset kaalueesmärki. Jah, ma olen hetkel ülekaaluline. Ma tegelikult isegi ei tea, kui palju ma hetkel kaalun, sest ma olen vahetanud elukohta ning uues kohas mul ei ole kaalu. Ning mul ei ole ka motivatsiooni seda ostam hakata - ei tunne vajadust selle numbri järgi. Nii 10-15 kilo ilmselt on seda ülekaalu.

Minu eesmärk on hoopiski muuta oma toitumisharjumusi. Nagu ma oma avapostituses ütlesin, siis on mul väääääga üksluine toidurepertuaar. Ning inimese kohta, kellel teatud toiduained võimendavad tervisehädasid, aga need teatud toiduained on üsna kesksel kohal selles üksluises repertuaaris... siis jah... on muutust vaja. Harjumuste muutmine ei ole lihtne. Nendest läbi murda, selleks on mul tuge vaja. Samas on mu elus hetkel piisavalt palju ümberkorraldusi, et väga suuri lisanihkeid ning kardinaalset ja jäika korraldust ma hetkel välja ei kanna. Mul on vaja pehmet üleminekut. Tuge, aga mitte piitsa. Ja seda fitlap mulle võimaldabki. Andes inspiratsiooni ja tugiraamistiku ning samas ei karju minu peale, kui ma midagi hoopis muud vahepeal teen. Ja see ongi just see, mida mul hetkel vaja on.