Kui eile puistasin ma südant, kuidas ma hakkan läbi põlema ja jõudu enam ei ole, siis Ega see tunne tegelikult möödunud ei olegi. Aga elus on ka depressiivsetel aegadel hetki, mis sind üllatavad.

Eile õhtul kui tööle jõudsin, jõin tass kohvi ja mõtlesin just tegevuskava läbi, saate aru- planeerisin oma tööaega. Minu töö-öö algab tavaliselt Intensiivravi jälgimislehtede ümber kirjutamisega. Mis on aega nõudev ning suhteliselt tüütu töö. No see tuleb ära teha, aga kellegile seda tegelikult ei meeldi teha. Pool kaheksa õhtul tõusin siis personali ruumist püsti, otsustaval sammul sammudes jälgimispalatisse, et istuda hämaras palatis ning kirjutada lehti, mida pead sada korda, enne kui valmis saad,hoolikalt vaatama, et kõik korraldused ikka korrektselt kirja saavad. Istusin laua taha- Seegi on suurte lehtede kirjutamise jaoks liigselt kitsas ja poole sellest hõivab monitor. Avasin sahtli- ja oh üllatust. Töökaaslane, kellest tegelikult seda ei olekski oodanud. No tõesti ei oota pedantselt ja teistele näpuga ridu ette vedavalt naiselt, et ta midagi sellist teeb, kunagi enne pole seda tehtud ka. Oli lehed päeval ära kirjutanud ja kenasti valmis sätttinud. Kui hommikul ütlesin, et sa tegid mul töö-öö palju kergemaks, kuna kirjutasid lehed ümber. Vastas ta, et sa ju teed öid ja sul juba mitmes järjest, see on vähim mida teha sain, kuna öösel on seda raskendav hämaruse tõttu teha. Ma olin siiralt tänulik. 

Täna tööle tulles, ei oodanud ma , et need lehed taas kirjutatud on, aga võta näpust, ka täna on need kenasti valmis kirjutatud. Mul ainult ravimite, tilkade tegemise vaev ning TISS punktide kokkulöömise vajadus veel teha. Ausalt Olen ma tänulik talle, sest selles hallis maailmas, kus inimesed aina närvilisemad ja õelamad üksteise vastu on, on ka üks ümber kirjutatud leheke, südamest tulnud abi pakkumisena väga armas.

Mul vedas kõverale näole küll naerukõveruse ette. Mõnikord ei märkagi me , et inimesed ei olegi nii halvad, kui me oleme nad oma kujutluses mõelnud. Meil kõigil on häid ja halbu aegu, muresid ja vaeva. Väike heategu toob sellele päevale teise jume.

Edasi tähtede poole. Küll see stress ja meeletu tormamine ka läbi saab. Nädalavahetus on mul vaba- siis olen oma pere päralt ja saan puhata. Eks siis läheb paremaks ja kergemaks jälgida enda toitumist ja ka muud. 
Õnnelik olen, et vööümbermõõdu CM on vähenenud suisa 17 cm võrra- Mul kukuvad püksid maha! ;)

ELUS ON HETKI, NII ILUSAID JA HELGEID!