Nonii, külm higi tuleb laubale kui vaatan, et jälle on toitumiskava jälgimises "talveuni" olnud.  Käärime käised üles ja hakkame otsast pihta. Ma arvan, et mu kahekäe näppudestki jääb väheks, et kokku lugeda neid "alguseid". Tänaseks olen ilusti kavas püsinud 1 nädal ja kolm päeva ja isegi kaalul olev number kinnitab seda..woopidoo.

Üks on kindel, süüa mulle meeldib! Fitlap annab minu päevaseks kaloraažiks 1243. Pole teab, mis palju ja päris esimest korda kava jälgimist austades jäin ma ikka täitsa nälga omadega, kõht oli pidevalt tühi ja tuju sellest tingituna paha - nagu viissütikuga pomm tatsasin ringi, nüüd siis seda teadmata arv korral nö algusest alustades on nagu lihtsam. Kuidas? Mille arvelt?

Ma ei kipu enam väikse mahulisi ja kõrge kaloraaziga asju oma toitumiskavasse “mahutama”- sest nii jääb kõht tühjaks- küpsised on head küll aga kui lõunaks saab 4 tk ja kogu moos (moosigi ei saa) siis nii mulle ei sobi. Nõnda hakkasin välja selekteerima suure mahuga toite (nt hakklihasupp, värskekapsahautis, omlett). Ka hommikusöögiks üritan valida sellised toidud, mida ma korraga ära süüa ei jaksa, vaid saan ühe osa hilisemaks jätta. Seda "varuks" jäetud osa söön ma tavaliselt kella kolme-nelja vahel, sest miskipärast just siis tabab mind meeletu nälg ja kui ma siis endale midagi toitumiskavasse sobituvat hamba alla ei leia tuleb peale tööd koju jõudes tõeline õgimine selle sõna kõige otsemas tähenduses.

Selle näljatundega, mis tekib mul toitumiskava jälgides, on ka selline lugu, et alguses tundub, et nüüd suren küll kohe nälga! Keha kohe karjub õhtul, et tahab veel süüa- samas kalorid on täis ja rohkem midagi pole ette nähtud. Siis joon tassi magustamata teed ja lähen magama ära. Teleporteerun hommikusse! Aga selle kõige  juures on jälle vaja seda maagilist “kannatust”, mida mulle kahjuks just üleliia antud ei ole: läheb mööda 2-3-4 päeva ja keha adapteerub uue olukorraga, ning see karjuv näljatunne hakkab vaikselt järgi andma ja elu on jälle lill. Vist ...

Söömisel katsun kellaaegadest suht kinni hoida, hommik 7, lõuna 12, vahepala 3-4 (hommikusöögi ülejäägid- kui neid on),õhtu 6 ja hiline õhtusöök 21. Kui toidud liiga vara ära süüa saab hiljem vaid ise küüsi peopesasse suruda ja kannatada- tänan, aga pigem siiski ei! Ja teinekord ongi juba kella kümneks kõht tühi aga lõunaks “liiga vara”- siis teen tassi taimeteed ja  läheb kergemaks. Mulle väga-väga meeldivad YogiTea teed. Üldiselt, mida rohkem on teha seda väiksem on nälg, nii et külmkapiust põrnitseda ei ole soovitatav. Üleüldse katsun ma läheneda asjale nii - mida rohkem on toit kinnisidee ja "elu mõte", seda raskem. Toit on kütus ja sellega asi piirdub, tuleb pakkuda oma kehale võimalikku parimat kütust ja sealjuures emotsioonid tahaplaanile jätta. Iiisi-piisi.. or not?