Päevakest!

Tänane hommik algas hiljem, kui oleks pidanud. Magasin nimelt uhkesti sisse ja kõik mu eile ilusasti valmis tehtud padajann jäi nukralt külmkappi. Way to go! Hommikul tegin siis endale ühe tummise kohvi (suhkruta, piimaga ja kange) ja larpisin ohtralt vett vahele. Üha harvem tuleb muidu seda kohvijoomist ette, korra nädalas kõige rohkem. See pani muidugi kohe "silmad särama" ja nüüd olen nagu elektrijänes. Tore iseenesest, hoiab mõtted mujal kui söögi juures. Praegu on olemine isegi täitsa OK, eks vaatame siis mis lõuna ajal saab. Väga kahtlane on, et poodi jõuan. Pean vist sööma paar õuna, mille kollegid on oma koduaedadest lahkelt kaasa toonud. Vastasel juhul on õhtul koju jõudes terve külmkapp söögiks. Ja seda me ju ei soovi... Siit moraal: paneb õhtul õigel ajal raamatu käest ja läheb õigel ajal magama.

Mõtlen, et kuidas ma siis õhtul toimin, kas ignoreerin vahelejäänud hommiku- ja lõunasööki, või ikka pistan jõhkralt kõik korraga kinni... see viimane on ehk liiga ekstreemusesse kalduv. Eks ma seda va kõhutunnet pean kuulama ja Fitlapi loomulikult ka :)

Eile õhtul, muuseas, olin küll vapper, kui ülejäänud mansaft mõmisedes Vana Tallinna jäätist manustas. Tekkis selline kummaline tunne, lõhn oli täiesti hulluksajav, aga kui nn sammu tagasi astusin, siis tegelikult ei isutanudki eriti. Tegin omale teed ja sain hakkama. Ühe lausega: ma ei söönud eile jäätist. Kus neid medaleid jagatigi...? :P :D

Siis mõtlen veel, kuidas on võimalik, et kaal muudkui väheneb aga vööümbermõõt mitte sugugi. Otse vastupidi, see on paar cm isegi suurem kui alustades. Appi, mis toimub, kes teab? Tulnukad?! Ehk on asi selles, et see kõht liiga hästi kinni-lahti ei käi? Võimis... Räägin siin vahetpidamata oma kõhutundest. Nagu muud elus enam ei olekski :D Täna on sportimise mõttes aeroobne päev plaanis, äkki aitab leevendust tuua. olen ka muidu lihastrenni algajate kava raames teinud. Esimese lihasepingutuse järgsel päeval oli ikka natuke raske liigutada ka. Ka sellest saime kenasti üle.

Hüva vastupidavust!