Aaaahh, mul oli just üle 3000 märgi kirjutatud siia blogisse, kui ma kogemata vajutasin ctrl+a, tahes tegelikult vajutada shift+a, et uut lauset alustada ja suutsin kogu selle teksti ära kustutada crying Esimese hooga tundub, et fitlapi blogi vist mingi automaatset salvestust ei tee iga mõne minuti tagant, nii et siis ongi minu pikalt kirjutatud tekst läinud. Oeh, mis seal siis ikka, üritan uuesti otsast peale, aga vist teen mingi lühikokkuvõtte.

Ehk siis kuigi ma eelmises blogipostituses hõiskasin, kuidas mul mingeid isusid pole ja veel vähem magusaisu, siis täna pärast hommikusööki jäi köögis silma väike Marsi šokolaad ja siis käis mingi klõps ära ja teadsin, et vot seda pean mina nüüd ja kohe saama. Arvatavasti oli asi selles, et kõht jäi veel natuke tühjaks, sest eilne viimane korralik eine oli kell 19 ja kuna olin öösel tööl, siis varahommikul sõin ära ainult ühe pirni, koju jõudes läksin otse magama ja hommikusöögini jõudsin alles kella 14 paiku. Istusin siis diivanile ja mõtlesin, et mida teha. Mingi reaalsustaju oli ikka veel alles jäänud ja teadsin kui tohutuid süümekaid see nüüd tekitaks, kui peale kahte korralikku nädalat järsku sellise libastumise teeksin. Seega variantideks oli kas ära kasutada juba selle nädalane patutoidukord (aga seda ma tahaks pigem reedeks hoida, kui meil mõned külalised tulevad) või siis minna poodi, et sealt näiteks müsliküpsiste tooraineid tuua (olen juba mõnda aega mõelnud, et tahaks proovida), et siis oleks kava kohane toit. Lõpuks tuli aga meelde, et mul on külmkapis veel natuke Tere suitsujuustu ja kui sinna kõrvale veel natuke õuna lõigata, siis saan ju ära teha oma HÕ ja süümekaid polegi vaja. Mõeldud-tehtud ja ise jäin rahule, šokolaadi isu kadus ka :)

Eile käisin pikemalt jalutuskäigul, lootsin küll, et 10 kilomeetrit tuleb täis, aga koju juurde jõudes näitas endomondo 9.2 kilomeetrit ja see oli ka täitsa tore tulemus. Kahjuks on mul juba vähemalt terve aasta olnud mingi jama jalgadega. Kui jalutama lähen, siis esimene kilomeeter on probleemivaba, aga siis lähevad jalalaba pealsed lihased valusaks, justkui oleks krambis, sest sellel ajal ma  jalalaba enda poole tõmmata ei saa (noh, et astudes tõstad varbaid ju üles poole), mis tõttu jalalabad lihtsalt tilbendavad jala otsas, tihti peale lohiseb varvas ka vastu maad ja üleüldse on valus ja ebamugav astuda. Mingit tempot niimoodi ilmselgelt ei tee. Umbes neljandas kilomeetrist kaob valu ära, jalg hakkab jälle normaalselt funktsioneerima ja saab jälle jalutuskäiku nautida. Kui eelmine aasta SEB sügisjooksu raames kümmet kilomeetrit käisin kepikõndimas, siis määrisin eelnevalt jalad kokku mingi geeliga, miks peaks lihased soojaks tegema (elukaaslane harrastab pikamaa jooksmist ja tal oli selline vidin õnneks olemas) ja see aitas tõesti, jalad enam valusaks ei läinud ja kohe sain omas tempos kõndida. Olen mõelnud küll, et kas peaks mõne spetsialisti poole pöörduma, kes oskaks mulle ära seletada, miks nii juhtub ja kuidas ma seda vältida saan, aga ei teagi nagu kelle poole. Kui kellelgi on olnud samasuguseid probleeme, siis olen üks suur kõrv :)

 

Selleks korraks siis kõik, üritan postituse ruttu avalikuks teha, enne kui selle jälle ära kustutan :D