Täna on kiire päev ja ma pean endale pidevalt kordama, et miski muu ei ole nii tähtis, kui minu õige toitumine. Minu vajadused esikohale. See on raske, see on väga raske. Ma olen harjunud mõtlema täiesti vastupidi. Ma ei tahaks öelda, et olen täiesti altruistlik inimene, aga ma tunnen kuidagi ennast mugavamana tehes olulisi asju, mis otseselt ei ole minuga seotud. Tegelikult on see muidugi enesepettus. Minu asjadega tegelemine on ju oluliselt raksem ja pingutust nõudvam.

Söögid sain valmistatud. Kana ja šampinjonid küüslaugu ja kookospiima ning pastaga oli küll oivaline. Mu teismeline poeg kahjuks nii ei arvanud ja tal hakkas sellest söögist paha. No mis teha, teine kord talle sellist head kraami ei paku.

Koosolekute vahel vaaritamas käimine ei ole just minu ettekujutus ideaalsest päevast, aga täna nii läks. Õhtusööki sõin autoroolis. Paras tsirkus pastat autoroolis süüa... ja kindlasti liikluseeskirjaga vastuolus. Kartsin, et kui ma ei söö oma fitlap õhtusööki enne viimast kohtumist, siis ma ei pea vastu ja söön midagi väga maitsvat, mida seal pakutakse. Ma isegi ei vaadanud magustoidu poolegi ... no tegelikult korraks ikka vaatasin, aga korduvalt keeldusin. 

Olen teinud oma peas märkmeid selle kohta kui tihti käib mul mõttest läbi see, et võiks midagi magusat süüa. Eile juhtus seda umbes kuus korda. Täna kolm korda. 

Täna kuulasin vahelduse mõttes taas kord audioraamatut "Think like a freak". Autoritelt Dubner and Levitt’ on see üks hea mõttemaailma läbiraputaja. Tänase kuulamise teemaks oli midagi, mille seostasin oma seniste dieedi pidamistega. 

Learn to appreciate the upside of quitting—because you can’t solve tomorrow’s problem if you aren’t willing to abandon today’s dud.

Ühesõnaga mõte selles, et ebaõnnestumine ja mõne tegevuse pooleli jätmine ei ole mitte alati halb asi. Vahel on rohkem kasu mõne tegevuse pooleli jätmisest kui lollikindlast edasi purssimisest, kuid tuleb õppida ja analüüsida, mis tehtud ja miks tegevus ei viinud eesmärgile. Need on justkui teadusliku katsed - tuleb katsetada, kuni katse õnnestub.
Mina suutsin luua paralleeli oma seniste erinevate dieedi pidamistega ja nende pooleli jätmistega. Tean, mida olen igast ühest neist õppinud ja mida kaasa võtnud, et liikuda edasi eesmärgi saavutamise suunas.