Koerapolka... vees!

Ahoi sõberid!

Kuna Mairekas vist ei uskunud, et ma juba ujumishooaja avasin, siis tuleb sellest natuke pajatada. Lisada fotosüüdistusi... ja kaitsvaid argumente. (Sest täna õue vaadates ei usu enam ise ka, et sellega hakkama sain )

Fotosüüdistus: Pildi autor on minu mees, kes ei uskunud, et päriselt lähen vette ja jooksis kohe teloga järgi...

No mis ma oskan kosta. Miks ma seda teen? Lollakas onju. Midagi seal vist nihkes on... AGA ma ärkasin pühapäeval maal ja päike siras nii mõnusalt. Kere kuumas. Nii mõtlesingi, et teeks äratuseks väikse sutsaka vette. Huvi pärast kiikasin ka temperatuure. Nii õhk kui vesi : +6. (Nii jaheda veega pole ma varem alustanud. Ikka nii +14 kraadise veega ikka muidu.) Sutsakas oli mõnusalt terav kui mitte öelda läbilõikav Pärast ei saanud isegi sooja dušši alla kuna keegi oli unustanud selle sooja vee sisse lükata... A üllataval kombel ei läinudki mitu tundi enne kui sooja sain. Ju siis see kaitsev päästerõngas ajas asja ära!

Maal oli väga mõnus kosutav olla. Mees tegi õunapuud korda, mina koristasin veits suvekodu. Ahjaa- aitasin oksi ka vedada. Vahepeal kui söögiajad olid- ühendasime jõud naabritega. Kuna Juuli ajas mulle suitsulatika isu peale, siis tuli ka seda teha ju. Pilti ei hakka panema, muidu vesistate te siin kõik... Toitumine oli enamvähem ok. Proovisin 2 ampsu uut Gustavi kooki ja see oli ka kogu mu libastumine.

Olen kiitnud seda Golden Steeviat, aga paraku ise polegi seda väga kasutanud. Võib-olla ehk nädalas korra paar. Parem olen üldse ilma suhkruta kui ka looduslike magustajateta. Keha harjub kõigega. Pääsu pole muidugi lisatud suhkrutest. Jälgin ikkagi silte hoolega- kus mida kui palju on.

"Eile oli meil Tartus +23 ehk siis suvi ja täna +2 ning sajab lund" - täpselt aasta tagasi oli nii! Täna siis kah 2 kraadi vaid ja kuskil ka lumi..

Trennidesse puutuva koha pealt. Nii uskumatu kui ka see pole, tabas mind siin mõni aeg tagasi tüdimus! Vaatasin seda trenniplaani ja kuhugi nagu ei kiskunud. Kuna mu lemmiktreener läks titapuhkusele, siis tema Combo ja Bosu enam kavas pole. Täitsa teravalt tunnen puudust just aeroobsetest trennidest. Talvel täitis seda tühimikku suusatamine, eks nüüd tuleb siis rattasõit ja ujumine. Tunniplaanis on valdavalt jõutrennid neil aegadel mis mulle sobivad. Bodypumpi ma vahel tahan, aga mitte iga nädal. Ah täna käisingi muideks. Päris mõnusalt võttis läbi. Siiski oli 1 uus trenn lisandunud tunniplaani. Naine:

Kaalul on ikkagi kangekaelselt 7 ees, aga teate mina olen ka kange mutt vot. Küll saan oma 6 ringi tagasi. Peab saama. Hea öelda, et ära ole numbris kinni- aga vat olen ikka!

Keegi mainis, et ma olen päris suur filmihuviline. Nüüd pean tunnistama kõrvad lontis, et olen vist jah. KUIGI eelmisel nädalal ei käinud kinos. Samas!- esmaspäeval vahtisin poole ööni 1 tõestisündinud lugu ja ei saanud kuidagi magama mindud. SEE maksis muidugi väga valusalt kätte järgmisel päeval. Käisin ringi nagu tige herilane ja nagu kiuste juhtus igasugu täiesti ilmvõimatuid asju ka, mis kerisid ikka täiega käima mind. See oligi see Murphy päev. No juhtub ka seda.

Uuemat veel ka see, et lisaks mälule on halvenenud mu nägemine või tõesti lähevad kirjad aina pisemaks? Viimane ikka eksole? Täna pidin luubiga lugema juustutopsil olevaid rasva %-te. Kuhu me oleme jõudnud ah? Miks on nii oluline info nagu kirbus....?! Ah et pole pääsu ka lugemisprillidest või? Lisaks kuuldeaparaadile tuleb kõrva taha veel prillide sang või? Seoses sellega... sättisin end maal kenasti õues istuma, et hakkan linnulaulu kuulama (pidavat kisama noh), kui sähket- kuuldeaparaadil oli patarei tühjaks saanud?! Jäigi kuulmata, kuidas nad säutsuvad. No kui see lind mul kohe pea kohal istub, siis ma ikka kuulen... paraku seekord ei olnud nii lähedal kedagi. Isegi see va jubedik rähn pole näole andnud.(SEDA hullu ma ikka kuulen kui toksib )