Pildil on ilmselgelt meie hiir! Sest seda kavalust, millega saada lõksust söök ja kenasti puhtalt kaduda?... pole igaühele antud.

Ühtlasi saab seda ütlust ka meie kaaluvõitlusesse üle tuua- me ju ei anna alla eks?!

Eelmisel nädalal tegin mina juba julgelt 4 trenni:

* E - Abs+Bodybalance

* K - MyBeat

* R - Bosu

Hea nali oli see, et laupäeva hommikul tabasin end imeliku alaseljavaluga ja mida värki- mingid lihased andsid märku, et nad on olemas ehk siis bosus sai neid "piinatud" wink vana spordihunt nagu ma olen ja sähh! 

Kedagi ei üllata ka ilmselt see, et olen oma esimesed suusatiirud ära saanud teha? (Keegi sõbranna ütles, et minu jaoks on nagu 2 hooaega: ujumine ja suusatamine cheeky) See juhtus eelmisel neljapäeval. Vaatasin, et ilm on sobilik ja mida siis veel oodata?! Plika tahtis ka hirmsasti suusatama, aga no ei leidnudki talle saapaid üles. Oi ta oli nii kurb, aga möllas lumega siis seni kui mina mööda tänavat oma uisusammu meenutasin... samas oli nii lollakas tuul, et teate külm hakkas. Nii läksin lapsega kelgutama, nagu me siis nädal aega iga õhtu teha saime! Järgmisel päeval kallas vihma kui oavarrest...

Laupäeval sättisin siis rongiga Tallinna. Kohale jõudes olin maru uljalt nõus ise sõbranna poole minema, kes elab Mustamäel. Loomulikult eksisin ma juba ära (tulin maha peatus enne Balti jaama), hoolimata et gps oli ju olemas...aga mingi ime läbi oli korraga õige buss mul nina ees ja sain kenasti kohale. Sõbranna juurest läksin siis mingi aeg kontserdile- vaatasin, et ilus õhtu- jalutasin kohale. Piletil oli info, et sisse saab 18-st. No mida nad teevad seal 2 tundi enne kontserti? Ma istusin istmele 19:55. Oh jeerum- ja kus siis tundsin- kõik ümberringi joovad... veini, õlut jms. Mul hakkas juba nendest aurudest halb sad . AGA kontserdist nüüd:

DAvid Garret oli hea! TA oli peaaegu täpne alustamaks kontserti, tuli lavale, tervitas ilusti eesti keeles ja tänas viisakalt. Väga armas temast ju. Etv kontsert oli muidugi võimsam, mis oli Hannoveris. Orkester jne jne parem lugude valik. Noh jah, mis siin ikka vinguda- see talent oli ikka võrratu kuulata. Arvestades veel, et ta on mees ja suutis teha mitut asja korraga? Viiuldada ja samas mööda treppe rahva hulgas käia? Respekt! Loomulikult olin mina sujuvalt kontserdi lõpuks lava ees... okok mitte juukseid loopides, aga vähemasti tantsides laugh (te ei kujuta ette kui piinav on minu jaoks istuda toolil kui tuleb ikka mõnus kärts rokilugu!)

Kontsert lõppes 23:00. Lubasin sõbrannale, et olen viksilt "kodus" hiljemalt 23:30. Panin kapates minema ja siis vaatasin korraga, et ups vale suund.Otsisin gps välja heaga. (No ausõna orienteeruma mind ei saadaks...) Avastasin, et kiireks läheb! TEgin siis elujooksu- asfalt aga oli kõnniteel kaetud musta jääga ja võite kujutleda kuidas ma siis sörkisin, varbad saabastes surutud nagu maasse... Ja just siis kui olin väikse metsatuka läbinud... pani minu telo pildi tasku! SEal ma siis seisin ja võite arvata kuidas porisesin, aga see polnud ju mulle üllatuseks, et minuga JUHTUB asju!? Aga, et telo 25% pealt pildi tasku viskab oli üllatav ikkagi ju. Hakkasin siis inimeste järgi vahtima, sest tänav polnud mitte see, kus ma pidanuks juba olema... Öösel sõbralikke inimesi jahtida, osutus keeruliseks. 1 kohalik ei osanud aidata, siis 1 neiu ütles et tal telo akut 7%, aga proovis aidata. Ei õnnestunud. Siis mingi koeraga vanamees vahtis mind nagu segast kui ilusti abi palusin- koer pidi mu peaaegu pikali jooksma?! Taksojuht kehitas õlgu, kuniks siis lõpuks üks eesti naine pojaga aitas mu hädast välja ja juhatas gps järgi õigesse kohta. Nagu ma kartsingi, oli sõbranna juba hullumas...aga lõpp hea, kõik hea! Olin ikka mõnuga sörkinud vist oma 8km kokku ikka nende sik-sakkidega...no pärast pessu ja hops kleit selga ja- klubbi minek! Sõbranna sünnat oli ju vaja ikkagi korralikult tähistada ja nii me ka tegime. Klubis esines Marju Länik ja me "päästsime" ta häbist kui ikka korralikku mürglit lava ees tegime. Muide keegi pakkus, et ma olen RAUDSELT alla 30.a. (alati on hea kuulda ilusaid sõnu, aga noh- see ilmselge liialdus) Kui ma arvasin, et pääsen ka seekord "puhta nahaga"  ehk kainekana, siis eksisin. Ehhh. blush Pidu oli siiski ülivahva ja seltskond äge! 

Pühapäeval ärkasin - kass (!) jalutsis magamas. (olen ju kassiallergik) Ime läbi ei tabanudki mind allergiahood nagu seda ikka juhtunud on... Päeva peale läksime sõbrannaga Raeplatsi, seal oli täiega ilus! Kuusk ilusam kui Tartus. Tartu oma on kuidagi väga saledakene... Naine on ilus kui on sale, aga kuuse puhul oleks lopsakus ikka omal kohal wink

Täna hommikuks olin end kenasti välja puhanud, astusin ikkagi kaalule- kartes hullemat, aga pidin pikali kukkuma... 66,7?! Pärast kõike piduroogasid, tralli ... ilmselt see jooksu-tantsu maraton siiski põletas pekki korralikult cheeky Nii, et vot kuidas elu üllatab! Vaatasin, et oooo päike paistab- ei raatsi kuidagi umbsesse treeningsaali minna, tegin kompromissi- läksin rattaga trenni! (õues oli krõbedalt -2 ja lumeriismed, aga kõnnitee oli ilusti puhas) Trennivalik oli bodycombat. Ohjeerum, see oli alles trenn! PAnin oma küünarnuki ka proovile, pidas ilusti vastu! 

Päikest! 

Davidit olen nõus kuulama endiselt tundide kaupa...tema kontsert Hannoveris siin:

https://www.youtube.com/watch?v=S7Oe15pRuLM