Olen tänase päeva seisuga 13 päeva jutti kavas olnud. See on olnud üllatavalt lihtne. Samas olen ise endale selle kergeks teinud. Ei ole nädalavahetustel maale sõitnud või suuri tegevusi ette võtnud ja üritanud oma rutiini kinnitada. Olen ilusti ära öelnud nii mõnestki kringlist ja kommist. Ise samal ajal mõeldes, et noo see ei ole küll see asi, millega ma patustada tahaksin. Kui patustan, siis juba oma lemmikasjadega ja toitudega, mis minu jaoks on väärt seda.

Homme teengi oma esimese patustamise üle pika aja. Mõttes olen juba mõelnud ja kaalunud erinevate toitude vahel. Väljavalituks jääb seekord Hesburgeri eine, jätsikoks ja üks imehea muffin, mis mulle iga päev töö tee peale jääb. Kes Tallinnas elab ja tahaks mingit head muffinit või sõõrikut, siis Viru bussiterminalis on selline koht nagu Kaneel (?) ja seal on imemaitsvad küpsetised. 

Okei ülemisest jutust jääb kõlama nagu ma oleks terve need kaks nädalat mõelnud ja piinelnud, et tahaks Hessi. Tegelikkuses see nii ei ole. Imestasingi just eile, kui kiirelt tegelt harjumused tekivad. Näiteks poes käies on mul kindel nimekiri, mida ostan ja ma ei kipu üldse sinna magusaleti või jätsileti äärde. Mul ei ole üldse selliseid isusid. Jah, kindlasti oleks üks jäätis või koogike väga hea, aga I can live without it. Ma ei pea neid igapäev sööma. Mingi hetk juulis oli rimis mu lemmikjäätised (Väikse Tommi lehmakommi- ja kookosejäätis) allahindluses ja ma ostsin igapäev peale tööd mõlema ühest sordist endale. Õudne :D

Aga ma ei teagi, mis see on. Kas hetkel lihtsalt motivatsioon piisavalt kõrgel, et isegi kui mõtlen praegu, et kui oleks nina all jäätis või kook, siis ma oleksin suht meh... Nendel kahel nädalal olen ka meelde tuletanud üht motiveerivat lauset. Näiteks kui olen väsinud ja ei viitsi trenni minna või kui ongi töö juures kringel laual: "Discipline is choosing between what you want now and what you want most." Need kommid ja jäätised ei koa mitte kuhugile. Praegu on mu eesmärgiks kaalulangetada ja see on see, what I want most. 

Üldises mõttes olen ma praeguse progressiga rahul. Kuigi viimasel nädalal olen kaotanud ainult 100g. Olen üle elanud oma erinesed tõusud ja seisakud. Aga see on kõik okei :D Alguses tekitas veits meelehärmi, aga mõtestasin selle enda jaoks ilusti lahti. Kaal käibki üles-alla ja sõtlub eelmise päeva vee ja soola tarbimisest ja trennist. See igapäevane kaalumine ei ole mulle üldse halvasti ka mõjunud. Tegelt selle tabeli täitmine aitabki mul paremini mõista, kuidas mu keha töötab. Ehk tegelikult ootan põnevusega, milliseks tabel kujuneb ja mis mustrid välja joonistuvad.

Tegelt on kohe hommikul enne kaalule astumist aru saada, kas kõht koht puhitab veits või ei, ja tean, mida oodata :D 

Üks asi, millest veel räägiksin, on minu enesetunne. Ma tunnen nii suurt vahet oma energiatasemes. Tõepoolest on tõsi, et ise tehtud, värske toit täidab sind endergiaga. Ma ei ole väsinud, ma olen energiline, ma tunnen end hästi. Ma mäletan, kuidas juulis tulin töölt koju. Hommikuks olin mingi R-Kioski saiakese söönud, lõunaks poest sooja toitu ostnud. Koju judes sõin jätsi ja pitsat peale. Absoluutselt ei jaksanud liigutada end peale tööpäeva, sest nii väsinud oli olla. Kõik oli tegelt toidus kinni. AND I FEEL AMAZING NOW :D

Regulaarne värske toit ja trenn muudab nii palju.

Thanks, Fitlap!