Taaskord pole pikalt bloginud, aga ega iga päev ei olekski siia midagi uut kirjutada. Niisiis räägin natuke sellest, mis vahepeal teinud olen.
Endiselt võtavad suure osa ajast enda alla kool ja töö. Pean ka ära mainima, et olen mega rahul, et lahkusin Rimist ja alustasin tööd Vapianos. Nii tore on ikka, kui kolleegid on nooremapoolsed ja tööl saab tegutseda mitte niisama vahtida ja oodata tööpäeva lõppu. Eks vahest ikka on ka raskemaid päevi, kui nädalavahetusel olen olnud 12 tundi tööl, siis pärast olen päris läbi, aga õnneks on jäänud ka aega puhkamiseks ja isegi trenni olen selle poole kuu jooksul juba päris korralikult jõudnud.
Trenniga seoses meenub ka, et käisin vahepeal PodyPump 100 uue kava esitlusel. Seal jagati meile batoone ja hiljem meilile vaadates sain kirja, et olin endalegi üllatuseks osalenud loosis ja võitnud kehaanalüüsi voucheri, mille üle mul on super hea meel, sest olin varemgi mõelnud, et võiks kehaanalüüsi teha. Seega tuli see väga õigel ajal ja mul on super hea meel, et loosiõnn kord mullegi naeratas :) Uue kava võtmesõnaks on poolikud, mis on ikka parajad killerid seal ;)
Toitumisega on sellised lood, et päris 100% kavas ma pole veel olnud, aga liigun vaikselt sinnapoole. Kuna mul on nii palju tegemisi ja tahan trenni ka enda tihedasse graafikusse ikka mahutada, siis ei taha väga stressta toitumisega, aga olen siiski poolenisti kavas olnud ja eks ma väikestviisi liigun ka sinnapoole, et see kõik rahulikult peas enda jaoks selgeks saada ja õige toitumine elustiiliks kujuneks. Samas ega kiireid lahendusi pole olemas ja küll ma sinna varsti ka jõuan.
Samas on see väga vabastav, et kavas on nii palju valikuid ja ka lubatud patutoidukord. Kuigi ega ma praegu ei ole põdenud sellepärast, kui midagi kavaväliselt söön. Pigem tahan hakata tunnetama oma keha ja seda, mida ta tegelikult vajab. Tahan saada lahti mõttest, et pean 100% ainult tervislik olema ja kui midagi "keelatut" söön, siis järgneb sellele masendus ja tunne, et nüüd on kõik rikutud. Tegelikkus on aga see, et tuleb osata ka elu nautida. Niisiis olengi vahepeal endale vabamad käed andnud. Käisime alles täna Kertuga Sushi Plazas einestamas, mis oli igati nauditav ja ma ei tunne ennast sellepärast üldse halvasti. Vaikselt tunnen, kuidas iga tagasilöök ei vii mind nii väga rivist välja, vaid on ihtsalt nauditav osa kogu teekonnast :)
