.

..Ühesõnaga siis nimekiri mõtetest, mille alusel olen sel aastal üritanud kujundada mingi konkreetsema põhimõtete raamistiku endale spordi tegemiseks (voh, kus tuli lause alles :)  Kirjutan igast lähemalt mõne sõna.

1) puhkepäevi trennist on kindlasti vaja

See põhineb nii teoreetilisel kui praktilisel kogemusel, mille tulemusena olen ülalolevas kindlalt veendunud. Põhjuseid puhkepäevade pidamiseks on palju, aga selle kõrval, et neid lihtsalt peab pidama, et vältida organismi väljakurnamist, võiks välja tuua positiivses võtmes asjaolu, et puhkepäev aitab kehal energiavarusid koondada, et järgmises trennis hoopis kiirem, tugevam, stabiilsem olla - need aitavad areneda.

2) vahepeal ei aita oma keha kuulamisest, mille põhjal võiks vabalt 5.päeva järjest trenni joosta

Kirjutab eelneva veel täiendavalt lahti. Enda puhul mu keha tõesti alati seda "kella" ei löö, et just nüüd on puhkepäeva vaja. Kui ma oma trennikalendrit silmas ei peaks, tuleks puhkepäevi ette ilmselt üsna ebaregulaarselt ja kaootiliselt. Mulle aga meeldib kord ja süsteem :) 

3) vahepeal ei viitsi trenni minna, kuigi energiat on

Nagu eelmise postituse kommentaarides juttu tuli, siis esineb seda probleemi, eriti kui teed trenni kodus üksi ja omaette. Energiat on, aega on, aga seda viitsimist, et teeks nüüd ära, ei leia. Äkki teeks hiljem, õhtul, homme? Siis aitab mind, kui olen eelnevalt enda jaoks paika pannud, et sel päeval ma trenni teen - ja ka selle, mida täpsemalt teen. 

4) ma ei vaja energiat ainult trenniks, vaid ka muudeks tegevusteks

Tõsi on see, et perioodidel, kui olen teinud 5-6 tugevamat trenni nädalas, olen küll heade mõtetega laetud ja positiivses meeleolus, aga energiat mingite täiendavate väikest füüsilist pingutust nõudvate tegevustega ei pruugi väga jätkuda, eriti õhtuti ja nädala lõpu poole. Need aga on just ajad, kui tahaks selliseid tegevusi teha kodus, õues, lastega ja [khm] mehega. Pean teadlikult osa energiavarusid ka pere ja muude eluliselt oluliste asjade jaoks varuma. Trenni teha on minu jaoks hädavajalik, kuid mitte prioriteet nr.1 

and last but not least (kui juba minust juttu)
5) plaan peab olema! 

Niisiis hakkasin otsima mingit sobivat mustrit oma trennikalendri planeerimiseks. Algul mõtlesingi panna rangelt paika 2p trenni - 1p puhkust - 3p trenni - 1p puhkust (ja kordus) Haaa, teate, mis mind selle juures häiris? See oli liiga paigas :D Sellise graafiku korral oleks iga nädal täpselt ühesugune (trennipäevad alati samad nädalapäevad) ja ei taha mõelda, et ma nüüd NII plaanihull ka olen :) Peale seda jõudsin paindlikuma variandini - 2-3 trennipäeva (vastavalt ajale, võimalustele ja enesetundele), siis 1 puhkepäev. Kokkuvõttes:

Iga max 3 trennipäeva järel 1 puhkepäev

Reaalsuses on läinud ikka laias laastus eelnevalt kirjeldatud 2+1+3+1 järgi, aga samal ajal rahustab südant mõte, et plaani järgi on võimalik vajadusel ka muudatusi teha.

Järgmisel korral sellest, mis sai, kui plaan lörri läks ;)