Hei, sõbrad!

Tundub, nagu ma poleks üüratu aja blogi kirjutanud, täpsemalt järgi vaadates selgus, et viimane oli kaks nädalat tagasi. Millal aga reaalselt enda söömisest kirjutasin, seda ei tea vist küll keegi. 
Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, mida ma kuskil kommentaaris ka märkida jõudsin - kallasin eelmisel nädalal oma lõunase teetassi (süle)arvuti klaviatuurile ja sellest saadik olen ilma arvutita :( Nüüd ei pidanud enam vastu, nõutasin mehelt arvuti ja sulgusin teise tuppa, sest pikemat aega on juba tunne, et kirjutada vaja (kuigi hetkel ei tule nagu meelde, mis need asjad siis täpsemalt nüüd olidki :) ...)

Hea uudis on see, et kõvaketas on puutumata ja dokumendid, pildid jne alles. Kui selle teada sain, andsin IT-mehele ka märku, et arvutiga iseenesest pole kiiret ja eks nii ma siiani siin käingi aeg-ajalt telefoni kaudu  blogisid ja fb-d piilumas, aga pikemad jutud jäävad ajamata.

Tulles tagasi tähtsama juurde mainin kõigepealt, et allpool kirjutan veidi ka mugandustest, mis ma enda jaoks kava kallal teinud olen. See aga ei tähenda, et ma FB-s surmani 100% kava reeglite eest ei võitle :) Igaühele jääb otsustus- ja tegutsemisõigus, aga reeglid peavad olema :)
Märgin siinkohal üles oma numbrid, mis blogis ongi mõnda aega kajastamata. Minu kaalust alates sellest, kui jäin säilitama: 08.08.16 (säilitamise algus) kaal 72,4 – 05.09.16 (1 kuu säilitamist) kaal 70,5 – 10.10.16 (2 kuud) kaal 69,6 – 12.11.16 (3 kuud) kaal 68,9 – 20.01.17 (5 kuud) kaal 68,7 - 11.05.17 (9 kuud) kaal 70,1

Viimast kahte kirjet vaadates võib tekkida küsimärk, aga tegelikult on selle aja jooksul mul üht-teist muutunud. Aasta esimestel kuudel tegin üsna korralikku lihastrenni, mille tõttu (olen üsna kindel) minu lihasmass natukene ka suurenenud on. Ühtlasi,  see jaanuari lõpu kaalunumber, mis oli peaaegu kõigi aegade madalaim, nõudis ikka väga palju tööd ja piiramist (olin siis ka ajutiselt taas langetamise režiimil). Veebruaris hakkasin jälle säilitajaks ja jäin otsima seda õiget numbrit enda jaoks ja tänaseks tundub, et see number on ikka pigem 7-ga algav - olgu või vaevu, aga ikkagi jah 7-ga. Mille üle mul enda juures siinkohal hea meel on - ma tõesti ei aja konkreetset numbrit, ammugi seda 6-t taga (kuigi pean ikka lisama :) et eelmisel nädalal korra jälle seda 6-t ka nägin). Jah, eks minulgi oli mingi number, millest järeleandmisi ei tahtnud teha, aga praegune 70 sobib mulle väga hästi. Oleksin ka rahul tasemega, mille juures säilitama hakkasin, aga seda rõõmsam, et keha natuke sellest allpool tahab olla. Ma arvan, et võin rõõmu tunda, et vähemalt sellest numbripaanikast olen hetkel puutumata.

Mis aga nii hästi ei ole, on see, et viimasel ajal kimbutavad mind sageli erinevad isud - enamasti ikka see va magus... Sellega lähen ikka patutoidukordadel liiale ja tavaliselt upitab see ka kaalu jälle veidike. Sellega seoses olen proovinud erinevaid meetmeid viimasel kuul. Varem oli mul alati paigas see, et peale suuremat "patustamist" kindlalt järgmisel päeval kavasse ja korras. Nüüd olen praktiseerinud, et peale sellist päeva alustan järgmisel -20%-ga, siis -10% peale kuni mõne päeva pärast jälle siis säilitamise kogused. Njahh, kaalu aitab see küll kontrolli all hoida, aga ega pikaajaliselt ju ei jaksa niimoodi pidevalt neid seadeid muuta... Mõned kogused hakkavad pealegi (isegi minul :) ) juba pähe kuluma ja seega pole see lahendus pikaaegselt eriti pädev. NING ma pole kindel, kas see ka vajalik on. Tundub, et mõju on pigem psühholoogiline. Mis on veel naljakas selle juures, on see, et tavaliselt nendel -20% päevadel tunnen kõhu kuidagi väga täis olevat, samal ajal kui lõpuks tagasi säilitamisrežiimil ja suurte portsude juures, hakkab peagi jälle millegi järgi isutama.

Teine asi, mida katsetasin (küll vist ainult paar korda), et asendasingi pool Fitlapi toidukorda kaloraažile vastavalt selle isutava asjaga - näiteks sõin ükspäev hommikusöögiks pooliku pudruportsu peale jäätist. Mõtlesin, et kui juba, siis vast just hommikul. Noh, oli hea küll, aga ei tundunud hea... Ja ega  see ilmselt ka kõige õigem lähenemine  pole, seda suhkrukolli edasi toita... Kuigi siinkohal võibolla on mul vaja ka üles tunnistada ja otsa vaadata oma suurimale Fitlapi patule.. Asi on seotud küsimusega, mis hiljuti ka FB-st läbi käis - kuidas magusaisuga toime tulla, kui steviat ei taha eriti tarbida? Ja mina ei saa öelda, et see isu mul väike oleks... Niiet... See lugu on siis selline... Et kulub küll ka steviat, aga osades toitudes olen tegelikult algusest peale kasutanud selle asemel tavalist magusat kohupiimakreemi või vaniljekohupiima. Olen küll koguseid vähendanud, et kaloraaž klapiks ja ka makrod üle vaadanud - kusjuures see ei löö isegi tasakaalu eriti paigast (asendan maksimaalselt 1/2, pigem 1/3 kohupiima kogusest), aga kokkuvõttes pean vist välja ütlema, et oma magusalembusega tõsist võitlust ma seega ette võtnud ei ole. Magusavaba väljakutse osas ongi see pagana kohupiim minu kirstunaelaks :) Kui mõtlen, et oma õhtusest kohupiimaportsust loobuma peaks, siis tunnen, et see väljakutse, mille ma kunagi kindlasti ette võtan, jääb hetkel teadmata kaugusele tulevikku.

Teisalt jällegi tahaksin need mõned lusikatäied magusat kohupiima seal portsus endale andeks anda, sest laias laastus on minu söödavad kommide, šokolaadi ja küpsiste kogused ikka tohutult vähenenud võrreldes Fitlapi eelse ajaga. Ma küll söön neid endiselt hea isuga (miinus), aga vaid ühel-kahel päeval nädalas (pluss). Ja tundub, et ka maitsemeel on magusa suhtes ... tundlikum ? (ei teagi head sõna). Tegin nimelt nädalavahetusel kringlit - sellega on veel eraldi hea lugu, et  varem alati otsisin küpsetisteks eri lahjasid retsepte vähema võiga jne, nüüd aga, kus küpsetan haruharva, tegin kohe mõnuga klassikalise retsepti järgi paki või ja hunniku (küll pruuni) suhkruga. Aga maitsemeele osas siis ise maitstes  tundus see ÜLImagus, kuigi panin kokkuvõttes ikkagi veidi vähem suhkrut, kui retseptis ette oli nähtud. Teiste kommentaar aga oli "Väga hea, mitte liiga magus" :D Säh sulle siis igapäevast Fitlappi! :)

Muutunud on veelgi, just viimasel kuul. Nimelt ma ei tunne enam vajadust end nii tihti kaaluda.Jälle asi, mida oli kahtlemata tore tõdeda, sest olen ka pigem selline, kellele sagedasem kaalumine lõpuks natuke stressi võib tekitama hakata. Praeguseks on viie päeva järel kaalumine nihkunud taas enam-vähem nädalas korra peale (kui eriti ilus number on, kaalun järgmisel päeval ka :) ). Vahel teen nö kaootilist kontrollkaalumist, aga mitte reeglipäraselt. 

Olen hakanud retsepte  enda jaoks Myfitnesspali sisse tippima ja sellega seoses jälgin lisaks Fitlapile ka päevakaloraaži. Siit viimane, kuid mitte vähetähtis (tegelikult lausa väga oluline) suur muudatus - ma ei poolita enam trennipäeval õhtust portsu. (Ohoo! :) ) Põhjuseid on mitmeid, eelkõige kaks - esiteks pikemaajaliselt ma ilmselt ei viitsi jälgida, kas peaks õhtuse portsu harjumuspärasest erinevas koguses valmistama (kui pole trennipäev). Teiseks (tegelikult ikka esmaseks) aga see, et vaadates oma päevakaloraaži tundub, et pigem peaksingi tavapäeval rohkem sööma. Siin on teisedki selle üle arutanud - kes lisab hoopis trennipäeval veel ühe pooliku portsu jne - mina siis otsustasin enda jaoks proovida sellist nö võrdselt jaotamist. Ja seejuures ma ei söö ikka sageli täis kaloreid, mida pakub mulle Myfitnesspal - 2060 (kui teen trenni, siis veel rohkem). Ma isegi usun seda numbrit, sest kehakoostise analüüsis (MyFitnessi klubi vingema masinaga) lubati mulle ka 2077 süüa. Reaalsuses taandub see aga ikkagi muidugi minu piiblile ehk oma kogused võtan kõigist numbritest hoolimata "pimesi" Fitlapist :) Aga paistab, et klapib, sest täna näiteks sõin (veel emadepäeva järgsel -20% režiimil) 1832 kalorit, algkaloraaži järgi Fitlapis oleks see olnud 2290 (tegin ka trenni).

Välja näeb päev Fitlapi moodi endiselt imeliselt tasakaalus :) : 

Kiire kokkuvõte ja märkmed endale, millest täna ei jõua kirjutada:

Olen seda tüüpi, kes peabki jääma silmas pidama/arvestama, mida suhu pistab, et püsida normkaalus. Kaalu hoidmine oleks lihtsam, kui ma patutoidukordadel liialdama ei kipuks, mida ma tänasel päeval siiski teen. Ma ei saagi aru, miks ma seda teen, sest igapäevaseid kava toite ma naudin (mitmel põhjusel, sh tähtsaim ehk maitse-meeldivus) ja patutoidukordasid võtan ette piisavalt sageli, et vaim ei peaks arvama, et viimast vaja võtta... Tuleb omandada mõtteviis, et kaalu hoidmine pole tuumateadus.. Ma teen seda iga päev ja varsti juba aasta  täis, aga kohale pole ikka jõudnud veel :)

Ohh jah. Edasi, ikka edasi!