Ma pole nüüd päris kindel, kas tegu polnud lihtsalt varahommikuse viirastusega, aga see, mida ma (vist) märgata jõudsin, oli üsna geniaalne idee. (Täiendus kaks tundi hiljem: silmad siiski ei petnud mind ja korrigeerin ka enda pealkirja, projekti huvides on ikka õigem ühist nimekuju kasutada.)

Aga niikauaks, kuni Fitlapi poisid - vabandage, tegus naisliikmetest abimeeskond, aga mis parata, kui Fitlapi team'i silme ette manada püüdes meenuvad esimesena kahe pealiku piltpostitused otse trennisaalist - kõige nummima kaaluroboti MouRou enda omaks kuulutavad, võiks toimida üks postitus, kuhu koguda parimad mõtted rasketeks aegadeks. 

Geniaalsus peitub lihtsuses ja mida rohkem sellel mõtlen, siis on võibolla tõesti õige klassikaks nimetada seda kõige ilmselgemat

MõuRou #1: "Just PRAEGU minu kaal langeb"

Te teate ju seda pooltteist tunnikest enne magamaminekut, kui üritate telerile, raamatule või lausa kaaslasele tähelepanu suunamisega vaigistada endas pead tõstvat arusaama, et kõhus järjest  õõnsamaks muutub. See on nagu ootus raketi õhkutõusuni - kas kõik õnnestub (saabub magamaminekuaeg ilma külmkapiust kulutamata) või tuleb NASA-st teade "Cancel launch!" ja missioon on selleks korraks läbi kukkunud.

Või kuidas oleks selle momendiga umbes kolm tundi peale hommikusööki päeval, kui tööl just erilist tampi pole ja kõhu korisemine endast eriliselt tungivalt märku annab. See moment, kui mõistus ütleb selgelt, et tund-kaks tuleks veel lõunasöögiga oodata, et päev söögivaates kenasti proportsionaalselt õhtusse saada. Mõistus ütleb, aga süda.... Või misasja, süda?

Mida te arvate pretsedendist, et üks riigi esimehi (hinnanguid andmata ja pingeridasid koostamata, ütleme, et valitsuse liikmeid võiks nii nimetada) tervist põhjuseks tuues otsustab taanduda stressirohkest tööst? Olgu tegelikuks põhjuseks mis tahes, on see ilmselt märkimisväärne samm, mis paneb paljusid enda või Eesti meeste tervise üle üldiselt mõtlema. 

Ilmselt ainult soovist tervist parandada sellist sammu ei tee. Motiveerib mingi muu põhjus, mis paneb soovima paremat tervist. Pikemat iga, rohkem jõudu. Soovin, et teil kõigil oleks see miski või keegi, mille/kelle nimel seda teha. Hädapärast mõni kohustus, paremal juhul... elamustejanu? Isegi kui seda põhjust tänasel päeval ei tunneta ega näe, siis olgu vähemalt teadmine, et maailmas on veel palju kogeda, millest mul tänasel päeval isegi aimu pole. Imepärase spiraalina võib kõik uued, ka täiesti erinevast valdkonnast kogemused siduda sellesse tõdemusse - olgu see mingi uus maitse toidulaualt, elamus mõnelt etenduselt või raamatust, välisreis (või kodumainegi) - IGAST uuest kogemusest saab võtta teadmise, kui paljut veel oleks võimalik läbi elada ja kogeda? Uudishimu olevat edasiviiv jõud ja pidavat siiski olema ühe tarmuka intelligendi kindel ja püsiv iseloomujoon :D

Jaa, sõbrad, kuhu ma jäingi... Jätkem meelde MouRou esimene tarkusetera NENDEKS hetkedeks

"Just PRAEGU minu kaal langeb" !