Alustan sellest, mida ma vist polegi kunagi teinud. Ja selle asjaolu tõdemine valmistab mulle hetkel palju piinlikkust :)
Nimelt siis pöördumisest lugejate poole. Aitäh kõigile tagasiside eest minu eelmisele postitusele ja ühtlasi ka varasematele ja üleüldse, et jõuate nendele pilku heita! Nii tore on lugeda teiste mõtteid, olgu need sarnased või hoopis teist vaatenurka esitavad. Tihti saab kommentaaride najal oma mõtetes täiendavat selgust.

Minu eelmises blogis läks pikemaks mõttevahetuseks selles osas, kas kaalu kontrolli all hoidmiseks üldse kunagi veel vabalt saab võtta?

Tegelikult tahtsin juba varem sel teemal veidi pikemalt kirjutada, mul on endale isegi välja kirjutatud üks lõik mõni aeg tagasi loetud blogist, kus kaalulangetaja kirjutas:

Ma peaksin terve kuradima elu siis jälgima igat ampsu ja sööma tervislikult ega saagi rahulikult pitsat või burgerit või šokolaadi mugida, kui isu peaks tulema. No ropendama ajab, kui kade olen inimeste peale, kes lihtsalt ajavad näost sisse kõike mida hing ihaldab ja mina vaatan šokolaadi poole ja perse kasvab. See on lihtsalt masendav.

Kahjuks ma ei mäleta, kelle blogist see pärit oli, aga tea, et su otsekohese sõnastusega siiras ahastus kõnetas mind :)

Üks asi, millest ma aru olen saanud, et see kõik siin on hästi individuaalne. Niiet rääkida saan ainult sellest, mis minule mõjub või mida ma enda juures kogenud-õppinud olen. Eeltoodud lõigu peale tahtsin öelda seda, et sellised mõtted kaalulangetuse ajal on mõistetavad ja minul näiteks olid need ka. Sest kaalulangetamine on tõesti raske ja suurt tahtejõudu nõudev, ennast peab järjepidavalt piirama ja lihtsalt ei tule see ilmselt pea kellelgi. Küll aga läheb veidi lihtsamaks, kui soovkaal käes ja otsustad säilitama asuda. Põhimõtteliselt on selle juures vist kaks asja, millele taanduvad ülejäänud. Esiteks, kogused suurenevad, päris korralikult ja nii, et see suure tõenäosusega ikka vähendab igasugu muid isusid, mis veel võivad ette tulla. No ei jaksa lihtsalt nii palju süüa :) Teine asi see, et eeldatavasti on säilitamisele eelnenud suhteliselt pikk periood fitlappimist, mille jooksul vähemalt teatud määral on söögiga seotud harjumused muutunud tervislikumaks. Olulistemana neist nimetaksin ära konkreetsed söögiajad ja vee joomise. Olen veendunud, et neljast enam-vähem võrdse vahega söögiajast kinni pidamine aitab tublisti isude (tekkimise) vähenemisele kaasa. Ja vee joomise all ei pea nüüd silmas liitrite viisi kaanimist, aga siiski teadlikult vähemalt minimaalse vajaliku koguse tarbimist värske ja puhta joogiveena.

Soovkaalu poole tasub püüelda!

Kui te vähegi suudate selle (tahte)jõu leida, et selle teise blogija kirjeldatud murdepunktidest üle saada, siis kinnitan - soovkaalu tasub jõuda! :) Mina "patustan". Iga nädal põhimõtteliselt 1-2 päeval midagi "juhtub". Ei ole nii, et ei saa pitsat süüa ega burgerit või šokolaadi. Saab. Mitte iga päev, aga saab. Kuid tõele au andes - kes neid iga päev tahaks? Tegelikult ei tahakski, eksole. See on nagu mingi trots, mis aeg-ajalt kaalu langetades tekib - kuidas ma ei saa, miks ma ei tohi?!? Aga vat söön küll! ... Kuigi pärast on kehv olla...

Ma ei taha tegelikult eelnevaga kedagi õpetada vm Lihtsalt üritan enda kogemust sõnastada ja jagada. Olen siin saanud aru, et vahel tundub teistsuguse lähenemise soovitamine kritiseerimisena. Mina üldse nii ei arva ega soovi seda teha, kirjutangi sellest, mis toimib minu puhul ja olen täitsa kindel, et mõnel teisel võib miski muu aidata. Mulle endale küll meeldibki just pigem rohkem erinevate lähenemiste kohta teada, et siis proovida/analüüsida, mis endale sobida võiks.

Ei teagi, mis ma tänasega öelda tahtsin :) Rohketest smiley'dest hoolimata pean ütlema, et kaalu jälgimine (nii ma seda nimetaks) ei ole mulle lihtne. Mõnes mõttes tahaks, et ei oleks seda pidevat kaalumist, aga samas mõte sellest, et ma toitu ei kaaluks, tundub mulle ebameeldiv ja hirmutav. Mulle meeldib see kindlustunne, mida kava jälgimine mulle annab. Tean, et kui jälgin, on kaal normis. Ma pean pingutama. Ei saa iga päev endale kõike lubada, mida tahaks. Aga mu enesetunne on hea. Olen tugev ja vormis. Söögid on maitsvad. Saan kanda sellist kleiti ja näen omast arust OK välja:

Lõpetuseks lisan hoopis erineva küsimuse. Palju on küsitud ja räägitud, mis on Fitlapi plussid, miks ta meile meeldib. Aga mis te sellest arvate - mis on Fitlapi MIINUSED?