Mõne nädala pärast täitub mul aasta aega sellest, kui hakkasin... ei, mitte Fitlapi tegema, vaid siin kaalu säilitama, Fitlapiga kogemus seega mõnevõrra pikem. Piisavalt pikk vist, et oleks ka mida juba jagada - jaa-jaa, ma tean, et lõksutan fb-s niigi liialt palju lõugu :) Sellesama fb grupiga seoses aga otsustasin ülevaate, mida ma oma "1-aastasest põnnist" õigel ajal kirjutada plaanisin, juba praegu kirja panna.

Nimelt siis kas/kuidas selle ajaga kõikvõimalikud nipid käppa saadud ning kui mõnus on seda elustiili elada. Kuidas mul oli algusest peale valmis oma kaalu säilitamise plaan, mis nägi ette, et kui number taas peaks teatud piirist kõrgemale tõusma, millised meetmed siis kasutusele võtta tuleb. Aga kuidas seda vajagi ei läinud, sest seda piiri ei saabunudki ja  täna suhtun toitu mängleva kergusega, nautides vaid komplimente oma välimuse osas ning ei näe ega tunne ahvatlust.

Nii ma plaanisin. Kuni üle-eile, pea-aegu täpselt kuu enne aastat säilitamist vaatas kaalult vastu mõnisada grammi sellest numbrist kõrgem näit ja tänaseks on see veel paari pügala jagu suurem. STOPP NÜÜD oli see mõte, mis mind valdas ja teadsin ka üsna täpselt, milles asi. Tegelikult on neid asju lausa mitu, mida ma viimasel ajal valesti olen teinud ja seega päris täpset põhjust öelda ei oska. Üheks põhjuseks näiteks on alkohol. Peale täiesti toredaid 'selgeks grupijuhiks' olemise jaanipidustusi olen üsna sageli õhtul siidrit või veini tarbinud, millega enamasti õnneks pole küll kaasnenud erinevate suupistete näksimist, küll aga annavad nad isegi küllalt palju lisakaloreid, milleks minu toitumiskavas ju tegelikult ruumi pole.

Teine ja peamine põhjus on ebakorrapärane päevagraafik viimasel ajal ja vähene menüüle mõtlemine. Kuigi ma tean täpselt, kui HEA on elada siis, kui päevamenüü on ette läbi mõeldud, ei ole ma viimasel ajal selleks siiski aega võtnud. Jah, võin enda ees mitmesuguseid vabandusi tuua. Lapsed on olnud järjest haiged, mille tõttu on päevi, kus ma sõna otseses mõttes pole toast väljagi saanud. Trennidega olen õnneks saanud järge pidada, see on ka üks asi, mis on aidanud pead selgitada pingelisel ajal.

Aga siiski! Oleks võimalik, saaksin ja tahaksin paremini! Mitte, sest ma pean, vaid ma ise tunnen end halvasti, kui söök läbi mõtlemata ning see teeb mu elu keeruliseks. Mu kapp võib olla täis kõige eeskujulikuma fitlappija põhitoiduaineid, kuid see hetk kui söögitegemise aeg käes ja pea tühi, mida neist valmistada, on ikka suhteliselt raske moment. Naljakas on veel see, et vahel just sellel ajal, kui kõht kõige tühjem, ei suuda otsustada ega saa täpselt aru, MIDA üldse süüa tahaks?
Kusjuures kõik see ei tähenda, et ma valimatult kavavälist suhu topin. Suurem probleem, mida see planeerimatus isegi kava siseselt tekitab, on ühekülgsus. Ikka sama kartul, kohupiim, sink ja kanafilee, millel lõpuks pole enam tegu ega nägu. Ja jah, eks neid muid ampse on esinenud ka sagedamini kui varem, aga minu puhul õnneks mitte näksimise vormis, vaid liiga palju kavajärgseid toidukordi millegi muuga asendatud. Võibolla petan ennast, aga minu meelest on see kuidagi 'parem' variant, kui lihtsalt kavale lisaks näksida :)

Kohe-kohe ma kirjutan siia, mis on järjepidevuse võti :P Aga enne põgusalt nendest fb-s ringlevatest aruteludest, mis mind täna üldse kirjutama pani - nimelt paljudel on tunne, et kogu see kindlaks määratud menüü, kaalumine ja planeerimine on see, mis kava järgimise raskeks, kui mitte võimatuks teevad. Mind paneb see muigama (mitte nende inimeste üle, saan aru, et inimesed on erinevad ja mina olengi natuke kukuuu! oma üleplaneerimisega nagunii :) ), sest minu jaoks just SEE ongi saladus, eduka kava jälgimise võti:

 

PLANEERIMINE

Mul ei oleks kõige vähematki selle vastu, kui mu menüü oleks tänasest alates paika pandud terveks järgmiseks aastaks :) Muidugi minu meelepäraste asenduste ja retseptidega. Kuna oman teatud maitse-eelistusi ja ka toiduvalmistamise harjumusi, nagu enamik inimesi, siis päris programmi poolt ette antud kava mulle ei sobi. Aga asi nr.1, mida järgmisel aastal paremini teha saan - planeerida-planeerida-planeerida! Rohkem planeerida ja paremini planeerida kui praegu! ...Kõlab nagu vahva aasta :)

Milline on aga reaalne seis? Säilitamist alustades lubasin endale, et aasta pärast kaalun kindlasti mitte rohkem kui tol momendil. Minu tänane alasti tõde kajastub siin reas: 08.08.16 (säilitamise algus) kaal 72,4 – 05.09.16 (1 kuu säilitamist) kaal 70,5 – 10.10.16 (2 kuud) kaal 69,6 – 12.11.16 (3 kuud) kaal 68,9 – 20.01.17 (5 kuud) kaal 68,7 – 11.05.17 (9 kuud) kaal 70,1 - 12.07.17 (11 kuud) kaal 72,8

Mul on veel kuu aega ja ma tean täpselt, mida ma tegema pean. Matilda ja Enelii, te ju võtate mind oma rüppe? Ehk "jälle langetajad", siit ma tulen!