Palun lugege mu postituse pealkirja umbes sellise tooniga nagu Jääajas need elukad lasevad "Söök, söök, võrratu söök".

Ma räägin teile nüüd oma EMSi kogemustest. Ma olen selles trennis käinud nüüdseks juba kolm korda. Esimene kord, täpselt nagu jumpiga, no ei tea, mida oodata. Minu jaoks eriti veider oli see, kui Enely ütles, et midagi pole vaja kaasa võtta. Arvasin korraks, et eeee, mis ta selle all mõtleb... Vaatasin veel kodulehelt ka, et tõesti, võingi minna kaks kätt taskus. Nii, ma siis läksin, kaks kätt taskus, ainult, et kaasas olid Keio ja Cecilia. Oops noh, ma vist ei saanud aru sellest, et kaasa ei pea midagi võtma. : D : D Pidime minema peale mu trenni edasi, seepärast nad ka kaasas olid, nagu teada, siis me ei ela ju Tartus. Loomulikult ei vaata keegi HAFis viltu, et põhimõtteliselt perega trenni lähed, pigem vastupidi.

Kõigepealt vestlesime Enelyga pikemalt treeningust. Ta seletas mulle selle olemust, põhimõtteid, andis kaasa soovitusi jne. Peale seda andis mulle riided, mis selga panna. Lisas veel, et isegi aluspesu pean ära võtma. Ma juba kujutasin ette, kuidas ma näen välja nagu Sandy Greasest, kui selle liibuva musta riietuse selga tõmban (lihtsalt veidi suurem ja voldilisem). 

 

Peale seda kena liibuvat kostüümi pandi mulle ka "korsett" külge ning juhtmed, mille kaudu ma neid impulsse saama hakkasingi.

Treeningu viis läbi minuga Elys. Enne esimest trenni pidime loomulikult selfie ka tegema, muidu keegi ei usukski, et ma trennis käisin.

EMS ehk elektromüostimulatsiooni ehk lihaste stimuleerimine elektriimpulssidega. Treening kestab umbes 20 minutit. Kas pole mitte ideaalne? Eriti kui oled kiire elutempoga inimene, ideaalne kasvõi lõunapausi ajal trenni hüpata. Trenni ülesehitus on väga lihtne. Lühidalt - 4sekundit pingutust, 4 sekundit puhkust. Ehk tegelt võib öelda 4 sekundit "appi, ma kohe suren" ja 4 sekundit "appi, ma kohe hakkan surema". Tegelikult pole absoluuselt see asi nii hull. Trenn võtab mõnusalt läbi. Alguses, kui trenni minna, siis üldiselt niikuinii seda kohe 20 minutit ei tee. Meie esimesel korral tegime 10 minutit erinevaid harjutusi ning siis ma "lebotasin" jalad pallil ning samal ajal nautisin elektriimpulsse, mida Elys mulle pani. Samal ajal juba Keio ja Cessukas elasid mulle kaasa.

   

Peale trenni veel leppisime Enelyga kokku, et paar päeva peale EMSi ma trenni ei teeks, kuna EMS on üsna intensiivne treening ning ma alles alustan sellega. Hiljem, kui juba vana kala olen, siis ei ole sellega probleemi. Läksin sealt ära nii, et silmad ka särasid ning juba siis otsustasin, et kui minu 3 kuud Tervisestaarina läbi saavad, siis selle treeninguga ilmselt soovin seal jätkata.

Teisel korral oli sinna juba lihtsam minna, ma teadsin täpselt, mis mind ees ootab ning ei pidanud kartma, et sain valesti aru sellest, et midagi ei pea kaasa võtma. : D Sel korra tegime Enelyga ka minu mõõtmised. Mõõtsime mu keha rasva- ning lihasprotsendi. Selleks tõmbasin telefoni rakenduse nimega SKULPT. Neil oli seal selline tore pisike vidin, mis mõõtis neid protsente keha erinevatelt piirkondadelt, mitte keha üldist %. Ma ütlen ausalt, ma teadsin juba ette ära, et ega sealt midagi ilusat tule, aga just seepärast ma ju selle teekonna ette tahtsingi võtta!

Panen siia teile oma mõõtmed, saate ka vaadata, kui käest ma end lasknud olen. : D

          

Sinine näitab siis lihasmassi ning kollane rasva. Vaadake lihaste juures neid erinevusi, parem pool on ikka osades näitajates päris kõvasti "lihaselisem". Huvitav, milline vaatepilt kolme kuu pärast on. 

Trenni tegime seekord 14 minutit ja oli kohe tunda ka, et seekord oli raskem kui esimesel korral. Seda muidugi kõige paremas võtmes. EMSi juures on see ka väga lahe, et treener tegelebki terve aja Sinuga, torgib Sind, üritab ümber lükata, kui kahtleb, kas hoiad ikka piisavalt pinges. : D Torgib sõrmega kõhtu, et selle sisse tõmbaksid jne. Teiseks hingamine, see on minu jaoks alati olnud keeruline, et millal siis ma hingan sisse ja millal välja. Sünnitanud naine, võiks ju ometi, mida õigest hingamisest jagada, aga ei. Kunagi ammu, kui alustasin jõusaalis treenimisega, siis sisuliselt mu vend karjus kõrval "hinga sisse, hinga välja" ja põhiliselt sama tegi ka Enely. : D

Ma pean ka mainima, et EMS ei ole lihtsalt trenn, see on tunne, see on midagi sellist, mis tuleb Sinuga koju kaasa, midagi erilisemat kui lihtsalt trenn. Uskuge mind või kui ei usu, siis proovige järele. Te ei kahetse!

 

Nagu ka enda insta storys kirjutasin, siis ei, ma ei ole NII suur, aga Enely on lihtsalt NIII pisike. You have no idea. : D

Kolmas trenn oli mul taaskord Elysega, kõik juba nii tuttav, klubi, inimesed, mida teha jms. Seekord läksin jälle trenni nii, et võtsin "midagi" kaasa. Läksin jälle lapsega trenni. Ja mis kõige lahedam? Samal ajal, kui mina vahetasin riideid, andis Elys Ceciliale süüa. : D

 

No palun öelge mitmes spordiklubis seda juhtub, et treener rahumeeli Su lapsele süüa annab. Nii tore! Kui trenn algas, siis lihtsalt võtsime Cessuka sinna ruumi kaas ning ta samal ajal vaatas huviga, mida me teeme. Korra tuli nuttu ka, sest keegi ei viitsinud enne trenni kõtut täis süüa, juttu rääkida oli palju huvitavam ning trenni lõpupoole tuli suur näljahäda juba, vähem kui 20 minutiga! Mis seal ikka, mina pingutasin harjusi teha, kui Elys lapsele pudeli suhu pani. Lihtsalt imelineee!

Trenni tegime seekord juba 20 minutit. Ma olin enda üle niii uhke, sest kohati oli juba päris raske, aga ma pingutasin ikka võiduka lõpuni ja andsin endast parima. Naljakas oli seekord, et ma ei suutnud kuidagi tasakaalu hoida. Elys hoidis mind püsti ühe harjutuse ajal. Veider, enda arvates nagu ei joonud veini enne trenni.

Kui trennist ära läksin ja spordiklubi uksel last hälliga ratastele panin, siis üks naine ütles mulle "te olete nii tubli, käite lapsega trennis" ja see tegi südame nii soojaks.

Naised, ärge kartke, et lapse kõrvalt ei saa kuskile trenni minna, alati on mingi võimalus olemas!

Mul on nii hea meel, et saan Ceciliat oma tegevustesse kaasata ning ei pea talle hoidjat otsima, kui issi tööl on.

Aitäh HAF treeningstuudio, aitäh Fitlap, te isegi ei oska ette kujutada, kui hea meel mul on, et saan Teiega seda teekonda koos käia!

 

xoxo

Cärol