Kaalult vaatas täna vastu 62.3. Nii väikest numbrit pole ma juba 1,5 aastat näinud! Kergem tunne on küll pärast 7 kilo kaotust, aga peeglist vaadates tundun ikka lodev. Peamiselt koosneb mu keha tõenäoliselt ikka rasvast, kehakoostise analüüsi ma küll läbinud ei ole, aga peeglist vaadates on ikka näha küll, et lihased on väga minimaalsed. Trennis käin küll, aga viimasel ajal väga kaootiliselt, nüüd viimased kaks nädalat olen tublimini teinud neli korda nädalas nagu vaja. Aga jõusaali olen ikka nädalas vaid korra jõudnud, ehk selles ka probleem. Nüüd olengi viimasel ajal mõlgutanud mõtteid, et kas minna uuesti personaaltreeneri jutule, kes aitaks mul treeningud võimalikult kasulikuks muuta, või kõige pealt üritan ikka oma 59 kätte saada ja lähen siis. Ei tea, pole veel suutnud otsustada. Viimasest konsultatsioonist on juba varsti aasta möödas ja väga palju kasu oli küll. Nüüd oleks nagu uut algust või suunda vaja. Eelmine kord ma käisin ju murega, et tahaks kaalu langetada, nüüd aga sealhulgas ka kehakoostist mingil määral muuta.

Kuna kaal on natuke ikka langenud ja 63 näeb kaalul aina harvemini, võib järeldada, et olen peaaegu eeskujulik sel nädalal olnud. Muidugi oli üks tervet päeva hõlmav üritus, kus sai ikka kohvipausidel ka natuke nositud ning ühel päeval jäi õhtusöök üldse vahele. Nii kiire päev oli. Päris patumõtetest ma veel vaba ei ole, tihti pigem ongi see, et kui hilja koju jõuan, siis oleks ju palju lihtsam kuskilt mingi valmistoit võtta, kui hakata midagi tegema. Eks on ka lihtsaid retsepte, mis väga kiiresti valmis saavad, aga tihti tahan õhtusöögiks valmistatust osa ka järgmiseks päevaks lõunaks kaasa võtta ja siis olen üritanud suuremaid ja toitvamaid asju otsida, mis võtavad ka rohkem aega. Kui aga järgmine päev pole tööpäev, olen ka midagi lihtsamat teinud. Mitmel korral on elukaaslane ka pakkunud, et ütle retsept ja kogused, ta teeb ise mulle valmis. Aga mul pole olnud väga südant tal lasta ise toimetada, sest tema valdavalt sööb muid asju ja fitlapi toitudest nii väga ei huvitu. Ega tal pole vaja ka, tänu füüsilisele tööle (ja tõenäoliselt tänu ka oma ainevahetusele) on ta päris heas vormis, vähemalt sai viimane kord arstlikus kontrollis kiita, et ülekaalu ei paista kuskilt ja kõik näitajad normis. Eks olen mina ka juba ülekaalu piirist aina kaugemale tüürinud, aga 59 valisin eesmärgiks just seepärast, et kehamassi indeksi järgi on see minu pikkuse jaoks selline kuldne keskmine - täpselt üle- ja alakaalu vahel, tundus hea ohutu koht. Ja enam ei tundu see ka mägede taga. Fitlapi arvutuste kohaselt peaksin 1. jaanuariks olema kohale jõudnud.