Nädal läks mööda nii, et ei saanud arugi. See tähendab, ei mingeid tervislikke tegevusi ega tervislikke toitumisi ega midagi. Kaal pigem tõusis nädalaga, kui et langes. 

Õigupoolest pole sellest midagi üllatuslikku. Piisab pisikestestki probleemidest ja vähesest unest ja mind tabab totaalne hundiisu. Ja ma ei pea siis silmas sellist "Tahaks midagi head" isu, vaid iga paari tunni tagant tekkivat Kurja Nälga, Mis Ei lase Ennast Unustada ega Veejoomisega Ega Tervisliku Snäkiga Ära Petta. Mõned aastad tagasi oli mul sama seis, pidev nälg ja pidev kaalutõus, käisin isegi arstile asja kurtmas, et äkki on midagi viga, aga ei näidanud vereproovid mingeid erilisi kõrvalekaldeid. Nüüdseks ma siis tean, et probleemi peapõhjus on stress ja vähene magamine. Sel nädalal üllatavalt ei olnudki töö stressi allikaks, seda õigupoolest kuigi palju polnudki, aga mu eelteismeline oma probleemidega hoolitses tolle stressipoole eest. Lapsevanemaks olemine on üks paganama stressirohke tegevus, eriti kui su laps juhtumisi satub olema sinust täiesti erineva iseloomuga. Aga no armas on ta ju ikka ja pole tema süü, et tal nii kehva väljaõppega ja neurootiline ema on:-). Teine kaaluvaenuilik teema on uni ehk selle vähesus. Ma olen klassikaline lõokese-tüüpi ühiskonnakorralduse ohver, s.t. olles öökullitüüpi ehk inimene, kellel enne südaõõd tavaliselt eriti und ei ole, algab mu tööpäev kell 6.30. Mõni päev ma suudan end sundida kella 10-11 ajal magama minema, aga no ma pean ikka tõesti sundima end ja võtma igasugu melatoniine ja asju et siis ka tõepoolest magada mitte lõpmatuseni lambaid lugeda. Ja mida vähem unetunde, seda näljasem mina. Ma olen tõsiselt mõelnud töökoha vahetuse peale, aga kuna ma alles paar aastat tagasi olin tööotsija staatuses, ja töö leidmine ei olnud üldse kerge, ei taha kergekäeliselt sellist otsust teha, eriti kui peapõhjuseks on uni ja kehakaal, mitte töö sisu puudutavad probleemid. No ja kolmas põhjus, mis ma see nädal kursilt täitsa kõrvale triivisin, on talv. Ma olen kohutavalt külmakartlik ja mulle ei meeldi üldse pimedaga õues käia. See tähendab, et kui ma talvel keset päeva õue ei jõua, siis ei lähe ma sinna enamjaolt üldse, sest seal on külm ja pime ja paha, paha. Ja kui ei käi õues, ei liiguta end piisavalt ega täida patareisid päikesevalgusega, mis omakorda viib musta masenduseni.

Et selline nutt ja hala siis. Positiivse poole pealt leidsin netist mingi äpi, mis käsib mul iga päev 10 minti võimelda ja ma olen seda ka 3 päeva järjest teinud.  Asi seegi.

Loodame, et uus nädal tuleb parem.