Pole veel kirjutanud #pärnutervisestaar projekti teisest poolest midagi täpsemalt ehk siis minu ajaveetmisest Pärnu Kehastuudios. Aeg polnud veel küps. Esiteks, ei tahtnud ise oma ootusi-lootusi taevasse tõsta ja peale esimest korda juba hõiskama hakata, et jaaaaa see kõik toimib. Teate ise, meil eestlastel on ju see vanasõna: ära hõiska enne õhtut. Teiseks, kohe kindlasti peale 1-2 protseduuri pole tulemused tegelikult veel näha-tunda. Peab headele asjadele aega andma. Seetõttu siis saabki alles nüüd teada, mis toimub ja kuidas masinad mu kehale mõjunud on.

Olen hetkeks saanud proovida kõiki protseduure: ems- trenni, lpg- protseduuri, rullmassazi ja kavitatsiooni. 

Alustame trennidest, sest tänaseks olen läbinud neist juba pooled, teisi protseduure teinud aga vaid kord. 

Ems-trenn -  paned aga ems-ülikonna selga, hakkad treener Johanna asjatundlikul juhatusel pihta ja tunned mõnuga kohe, millised lihased su kehal olemas on (ja eriti hästi seda, millised need nõrgad lihased on). Teadlikult ei viinud end enne kurssi, mis see treening on, sest ei tahtnud oma peas mingeid ettekujutust luua - sel juhul hakkaks see tegelikkust mõjutama, olen ju suur ülemõtlemise kunstnik. Alustasin nö valgelt lehelt ja see oli õige otsus. Johanna on väga professionaalne ja tasub kuulata ning aru saada (just nimelt - saa aru, miks see vajalik on) , mida ta räägib. Kui järgid tema sõnu, on kindlasti lihtsam ems - trenniga nö sõbraks saada.

Näiteks hingamine - olen teinud läbi erinevaid koolitusi,  käinud ka eraldi hingamisloengus ja tean, kui tähtis on treeningul õigesti hingata. Tean ka seda, et erinevate trennide puhul on see erinev.  Ja muidugi olen kursis sellega, kuidas inimene oma harjunud asjadest kinni hoiab sh ka hingamisrütmist isegi pingutades. Igatahes ems- trenni puhul tuleb välja hingata siis, kui vool su kehastesse säru teeb ja sa samal ajal lihaseid pingutad. Mainin juba ette, et teises ems trennis poleks ma ehk üldsegi õhku saanud, kui Johanna poleks mulle seda meelde tuletanud.

Igatahes esimene trenn oli meeldiv, sain koormust ja see läks väga kiirelt. Aga põnevaim osa saabus pärast trenni - mu vöökoht hakkas higistama metsikult, see pole üldsegi tavapärane. Oooo, mu päästerõngas sulab, mõtlesin ma.

2 päeva hiljem andsid ka jalalihased endast märku.

Teise trenni läksin koos lapsnr3ga            (7 kuune tirts) ja olin eelnev öö suht magamata. Igas trennis on erinevad harjutused (mis mulle väga meeldib, sest ma ei ole üldse lesmillsiinimene st et tahan erinevaid harjutusi teha, mitte korduvalt üht ja sama). Treening oli eelmisest raskem ja nagu eelnevalt mainitud sai - oli raske hingamist õigesse rütmi saada. Aga selleks on õnneks Johanna, kes siis meelde tuletab, et hingata ka vaja (enne kui sa juba õhupuudusest kergelt sinakaks tõmbuma hakkaksid). Kasutasime abivahendeid ja panustasin ise ka juba rohkem, sest teadsin juba elektrit oodata. Peale teist trenni tekkis juurde veel rohkem plusse: ei pea beebile hoidjat otsima ja energiat oli mul peale trenni palju rohkem kui enne. No sain ju elektrit, peabki energiline tunne olema :D nali, tegelikult üks õige treening annabki pigem rohkem energiat, endorfiinid hüplevad su kehas ringi ja sul on hea olla, igatahes supermõnus oli koju jalutada, kergelt pinges lihastega.

Kolmas trenn - samuti magamata öö selja taga, enne seda käisime titubrituga emme ja lapse trennis, siis jalutasin paar h vankriga ja siis alles ems-ssima. Olin juba välja mõelnud, et proovin endast maksimumi anda ( või no võib olla vaid natsa vähem). Aga oi, kogu mu tähelepanu koondus sellele, et end püsti hoida, impulss oli tugev ja tundus, et see tahaks mind vastu maad suruda, aga ei, ma olen uhke eesti naine ja ei madaldu millegi ees - ka mitte sinu, sa võimas ems-süsteem. Ja nii lükkasin pokkerfeissi ette ja lõpuni energiaga välja,võib olla isegi veidi liiga energiliselt ehk, aga eks see ole ikka nii, kui tahad trenniga hakkama saada, siis juhtub, et uhad veidi ka mõtlemata. Aga lõpptunne oli võimas ja taas energiat oli mul peale trenni rohkem kui sinna tulles (? see on lihtsalt imeline, sest kui sa tead oodata lihasvalu, mis on ka magusvalus, siis energialaks on superboonus).

Peale trenni tegi Kadi (imemasinate valitsejanna Pärnu Kehastuudios) mulle veel kavitatsiooni, millest lähemalt järgmises postituses, muidu nagu ikka minu puhul - liiga palju teksti ja kes ikka viitsib nii palju lugeda. Aga etteruttavalt juba mainin, et peale esimest nädalat sellest väljakutsest on mu sixpacki näha (ta oligi juba 3 aastat peidus olnud).

Kui tahad näha, mis ja kus ja kuidas ning muidugi mu sixpacki ka, siis hoia silm peal minu instagrammil (toxitriinu) ning luban, et ka fitlapi instastory saab mu paljast kõhust pildi.

Päikest suvepealinnast  (ja tervisestaaride paradiisist) Pärnust

Ikka teie

#tervisestaarihakatis                            Triinu