Tervisestaari kokkuvõte - esimene osa - Tervisestaar Mari

Mind valiti augusti alguses HAF treeningstuudio ja Fitlapi Tallinna Tervisestaariks. See on mind väga palju mõjutanud ja kõik need emotsioonid, ideed, õppetunnid ja ka kogemus - seda kõike kokku võtta on üpris keeruline ning eks ka seepärast on mul kokkuvõtvad postitused nüüd paar nädalat veidi veninud, sest seda kõike on väga palju, mida tahaks edasi anda!

Ma jagan selle kokkuvõtte mitmesse osasse ja veel ei tea, mitu osa siit tuleb, aga alustan vähemalt esimesega.😊😊

Lühidalt öeldes on see, et ma olen kindlasti ka edasi "tervisestaar" aga seda siis minu enda ja ka tegelikult loodetavasti teiste jaoks, kes on minult mingi idee retseptiks saanud või mingil moel inspiratsiooni teha süüa, teha rohkem trenni või jälgida veidi rohkem toitumiskava (olgu see siis fitlap või lihtsalt teha paremaid valikuid söögi osas). Tegelikult see on alati algusest peale olnud minu enda pärast ja minu tervise heaks - HAF treeningstuudio ja fitlap aitasid mind veidi lihtsalt enda vahenditega, et veelgi paremini edasi saada.

Fitlap saatis ka mõned küsimused mulle, mis aitavad seda kogemust kokku võtta ning mis aitavad ka minul enda mõtteid sättida ning ehk ka paremini teisi aidata.

Mis eesmärgi sa endale võtsid?

Mu eesmärk oli saada sellesse kaalu, kus ma olen nüüd viimase paari aasta jooksul fitlappi kasutades olnud - st umbes 71-72 kg (olen 177 cm pikk), aga salaja panin endale numbrilise eesmärgi 69 ja seda mitte, et ajaksin numbrit taga, aga oleks äge näha kaalul numbrit, mis hakkab 6-ga sest mul on mälestus põhikooli ajast, kus meil oli tervislik ülevaatus ja ma veidi kartsin seda, et kellega ma koos sinna õeruumi satun ja et see kooliõde ometigi ei ütle mingit suurt kaalunumbrit, mis mind häbistaks (sest tol ajal vist ma ei teadnudki, mis kaalun) ja ma mäletan, et mina olin nii õnnelik, et kaalusin 60 kg sest sama palju kaalus ka see tüdruk, kes oli minu arvates pigem sale (ja tema omakorda tahtis veel vähem kaaluda ja oli selle numbri pärast kurb). Taganjärgi enda pilte vaadates ja ka vahepeal mõtlen, et siis tegelikult ma ei olnudki tüse ning täitsa normaalkaalus - ma olin pikk tüdruk, aga juba põhikoolis oli see kaaluteema ja ka enesepiitsutamine (ja ka teiste kiusamine) põhjandamatult olemas. Hetkel olen viimased paar kuud enesega rahul olnud - ja just seda, et enesetunne on hea ning ei tunne ka end raskelt (vahest harva, aga üritan siis ka teha rohkem retsepte, milles on keefiri ja ka peeti ning juua ka rohkelt vett, et seedimine oleks korras ja et ka piisavalt üleüldse tarbiks vett).

Üritasin teha ka kõik "enne ja pärast" pildid selliselt, et siis oleks hiljem hea võrrelda. Ma tean ise, et sentimeetrites on kõhu pealt läinud umbes 8 cm (pean selle veel üle kontrollima) ja kaal siis umbes 5-6kg, aga kindlasti tänu EMSile olen kasvatanud ka lihast, mis aga on raskem.

Mis emotsioonid valdasid sind siis kui kuulsid, et oled üks tervisestaaridest?

Ma olin käinud tööintervjuudel, teinud ise neid ja tavaliselt antakse teada "kaotajatele" ikka kõige viimasena. Nägin, et Geiu postitas paar päeva enne, et sel kuupäeval valitakse tervisestaar ja kuna oli juba õhtu ja "see päev" hakkas lõppema, siis ma tegelikult arvasin, et ma ei saanud valituks. Selgus aga see, et nii palju oli kandideerijaid ning see võttis lihtsalt veidi kauem aega ning saingi sel õige päeva õhtul teada, et olen valitud. Ma mäletan, et kirjutasin kõige lähedamatele inimestele ja olin väga õnnelik. Leidsin ka ühe screenshoti, mis iseloomustab mu tundeid väga hästi. 😆

Kas vahepeal tekkis tunne, et enam ei jaksa?

Mul oli selle kolme kuu jooksul ikka olukordi, kus oli tööl või kodus stressirohked olukorrad, kus oleks mõnes muus olukorras ehk poest pigem vihaga ostnud šokolaadibatooni, aga kui nüüd tahtsin end premeerida või ka jõudu rohkem saada, siis haarasin pigem valgubatooni ning siis arvestasin seda ka üldises kaloraažis. Eks mul oli selle aja sees ka üritusi, mida teadsin arvestada - käisin nii sünnipäevadel, pulmas ja muud olulised tähtpäevad. Nendel aegadel ma teadlikult sõingi seda, mida tahtsin ja nautisin elu aga siis järgmisel päeval ikkagi olin kavas edasi.
Ühe korra oli nii, et ma eelmine öö ei saanud väga magada ning siis ütlesin Enelyle Haf treeningstuudiost, et ma tõesti ei jaksa täna jumpi minna, sest see oleks päris kreisi olnud. Trennidega samamoodi, et oleksin paaril korral parema meelega ehk tund-kaks rohkem tööl olnud, aga siis oli EMS treening planeeritud ning pidin töölt ära minema, et trenni jõuda. Aga see kõik oli seda väärt - tekkis ka rutiin, et esmaspäeval on jumpingu trenn ja neljapäeval EMS treening.

Kuidas muutus sinu elustiil?

Eelmise küsimuse jätkuks - trenni osas oli mõnus, et ma "pidin" käima kaks korda nädalas trennis ja sellega oli arvestatud ning vahele ei jätnud. Kui ka paar korda pidime muudatusi tegema, siis sai ikka trenn nädala jooksul ära tehtud. Käis jumpingu trennis ja ka 1x nädalas EMS trennis, sain aru et mulle sellest täitsa piisab - st et ei pea 3-4 nädalas käima trennis ja megapalju aega sellele kulutama, et olla tervislik. Mõnikord võib muidugi rohkem teha, sest mulle tegelikult trenni teha meeldib (igatsen kohati just Bodyjam'i, mis oli vana lemmik) aga 2x nädalas on väga ok ja saab piisavalt aktiivne olla.

Söögitegemise osa oli mul kindlasti juba varasema fitlapi toitumiskava kogemusega olemas, aga see kogemus aitas mind veelgi rohkem olla kavas, ree peal ja mitte vajuda musta masendusse. Samuti just mõistusega rohkem kõike võtta ja mitte stressata kui ongi +2kg tulnud juurde. Nagu ma ka oma motivatsioonikirjas põhjustest kirjutasin kui kandideerisin tervisestaariks, siis minu jaoks on olnud kindlasti probleem emotsionaalne söömine, selle tagajärjel siis veel rohkem söömine ja halvem enesetunne ning siis enda premeerimine toiduga, mis aga mõnikord läks nädalate (ja kuude) kaupa pikkuseks tsükliks kuniks ma ükskord taipan uuesti, et mul on raske olla, riided ei lähe ilusti selga ning aeg and taas käsile võtta. Ma üritan teha tervislikumaid valikuid, vahepeal söön ka ikka Uulitsa ja Mäki burgerit (mitte, et seda iga nädal teeks :D ) kui isu on, aga üldine söömine on ikka pigem õigesti valitud. Olen seadnud endale eesmärgiks hoida oma praegust figuuri, samas ka elu nautida, olla aktiivne ning ka teha õiges koguses endale süüa.

Mis oli teekonna kõige raskem osa?

Kõige keerulisem on see, et kui on megakiired päevad ja ei jõudnud kõike sööke ette planeerida ja ära teha. Lihtsalt olin kas liiga väsinud või et kuidagi olingi kodust ära, et ei saanud korralikult süüa teha - siis tuli õnneks appi lihtsad ja kiired retseptid, mida sain hommikul kiirelt kaasa tööle teha. Kindlasti ka see, et tegelikult mulle meeldib süüa ja ikka peab ka ahvatlusi ja ka söögile nii kodus kui ka tööl olles tihti "ei" ütlema.

Kuidas muutus sinu ostukorv?

Võrreldes selle projekti algusega, siis tegelikult palju ei muutunud, sest alates Fitlapi esmakordsel kasutamisel on mu toidukorv üldiselt olnud sama. Küll aga saan tuua võrdluse selles osas, mida ma söön kindlasti rohkem kui muidu alates sellest kui ma Fitlapi toitumiskava hakkasin jälgima.

Kavas või mitte, aga valget saia ma ise endale ei osta ning kõik tooted on mitmevilja/täistera omad: kaerasepik, mitmevilja-röst, pruun riis, täistera makaronid, täistera tortillad jms.
Tarbin rohkem kohupiima, kodujuustu (st, et see toidugrupp on alati kapis esindatud)
Valget suhkrut tarbin palju vähem
Õppisin kohvi jooma ilma suhkruta (enne panin 2-3 tl suhkrut kohvitassi)
Söön rohkem mune
Fitlapi kava järgi söön ka rohkem smuutisid, putrusid hommikusöögiks
Hakkasin poest "õigeid" asju ostma

Mida arvasid lähedased antud projektist ja selles osalemisest?

Mul on alati väga toetavad lähedased ja enamik õdesid on fitlapiga liitunud (neid on mul kokku 5) ja ka nii mõnigi sõber, kes on näinud minu peal tulemusi. Ma kõige alguses aastaid tagasi veidi pelgasin, et kuidas ma nüüd räägin nii, et pean mingit "dieeti" ja tahan kaalust alla võtta, aga see muutus mul üsna pea ja siis kui mul juba märgatavalt oli kaal langenud, siis tuli see teemaks üha rohkem. Tervisestaari projektiga sain rohkem "tuntust" ka tööl ja seal tuli vahepeal ka sellist lõõpimist, et kui mul oligi mingi päev või aeg, mil tegin "patukat" siis tulid kommentaarid, et "sa pead ju salatit sööma" või et "seda sa ju ei tohi". Aga muidu olid ka seal väga toetavad, et väga äge, mida ma ette olen võtnud ja kuidas trennis käin ning toitumist jälgin.